tagatud. Süüdlaseks on aga rasvased kastmed ja õlid, mitte kartul. Tervislikum on kartulit keeta või aurutada. Kartul annab vähe kaloreid ja sisaldab arvukalt vajalikke toitaineid. Maailma eri paigus koristatakse kartulit eri aegadel, näiteks on kartuli peamine koristusaeg: Kuubas -jaanuar ja aprill Lõuna-Aafrika Vabariigis -jaanuarist maini Havai saarestikus -aprillist oktoobrini Uus-Meremaal ja Ekuadoris -mai ja juuni Ekuadoris ka november ja detsember Jaapanis juuni Itaalias augustist septembri keskpaigani Eestis septembrist oktoobri keskpaigani Kanadas oktoober Küprosel detsember Kasutatud kirjandus ,,Maailma viljad" Heino Kiik Tallinn 1989 http://www.ceet.ee/pdf/kartul.pdf http://www.terviseleht.ee/200004/4_kartul1.php http://www.sordiaretus.ee/pildid/27.jpg http://www.terviseleht.ee/200005/5_kartul2.php http://www.postimees.ee/140208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/311720.php
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St
Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia
Näiteks: · kokaiin(tänavatel sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber) · amfetamiini tüanoreksigeensed( isu vähendavad ravimid) · kofeiin( kohvis, tees ja cola-jookides) Kokaiin Kasvab Andides 1500 2000 meetri kõrgusel ning kasvab 2 3 meetri kõrguseks Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas: Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin Avastati selle paikselt tuimestav toim
Üldist. Lühike G- aeroobne pulk, kasvutingimuste suhtes nõudlik. Algseks kasvamahakkamiseks vaja niisket 37°C CO2-ga rikastatud atmosfääri. Epidemioloogia. Erinevad loomperemehed, haigust põhjustab harva. Inimese infitseerimiseks putukatest vektorid. Loomadel infektsiooni ei põhjusta, mistõttu teda ei saa ka loommudelites uurida. Virulentsus. Haigused. B. bacilliformis. Bartonelloos: äge palavikuline haigus tõsise aneemiaga, millele järgneb nahavorm. Esineb endeemiliselt Peruus, Ekuadoris, Kolumbias – liivakärbse elukohtades. Kärbsehammustusel liigub bakter verre, paljuneb, siseneb erütrotsüüti. Retikuloendoteliaalsüsteem korjab erütrotsüüte ära – äge aneemia. Sagedased ka müalgia, artralgia, peavalu. B. quintana. Kaevikupalavik (viiepäevapalavik). Esines laialdaselt I maailmasõjas. Asümptomaatilisest tõsise haiguseni. Tugev peavalu, palavik, nõrkus, valu pikkades luudes, eriti tibias. Palavik esineb viiepäevaste vahedega. Surma ei põhjusta,
maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest: Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale, võimalus sõita paadiga Amazonase jõel, püüda piraajasid, jalutada vihmametsas ja külastada indiaani hõime. Galapagose saared Ekuadoris. Unikaalse loodusega saarestik, kus võib näha paljude haruldaste loomaliikide esindajaid. Machu Picchu Peruus. Muistne inkade linn, mis on valitud ka uute maailmaimede hulka. Iguazu rahvuspark. Brasiilia ja Argentina piiril asuv ilus ja võimas joastik. Rio de Janeiro Brasiilias. Kaunis linn, kus asuv Kristuse kuju on valitud ka uute maailmaimede hulka. Kuulsad rannad ja sambakarnevalid. 37
annaabi.ee 
