9 Eesti kubermangu autonoomia Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus sügava murrangu põhjustanud Veebruarirevolutsiooni päevil viibis J. Poska Petrogradis. Rahvahulkade massiline väljaastumine jättis talle sügava mulje. 2. märtsil Tallinna jõudes kutsus ta kokku linnavolikogu erakorralise koosoleku, kus rõhutas, et Venemaal koidab uus ajajärk. Kujunenud konkreetsetes tingimustes pidas ta kõige tähtsamaks momendiülesandeks ekstsesside vältimist ja kodanike julgeoleku kindlustamist. J. Poska ettepanekul otsustati luua 10-liikmeline avaliku julgeoleku kommitee. Samal ajal oli kuberner P. Verjovkin võimust loobumise sümbolina oma mõõga raekotta ära andnud. 5. märtsi õhtul jõudis talle Tallinna Ajutise Valitsuse telegramm teatega, et kuberneride asemele saavad ajutisteks kubermangukomissarideks kubermangusmstvote esimehed, aga seal, kus semstvod puuduvad, kubermangulinna linnapead. 6. märtsil võttis
- Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise ja muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus.
Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) 38 Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise ja muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu osa psüühilises teabetöötluses
mõnikord teised julma ja hoolimatu kohtlemise liigid sugulaste poolt. Seksuaalse trauma toimemehhanismid sõltuvad sel juhul tema eripärast: massiivsusest (seksuaaltoimingute sagedus ja raskusaste), ägeda, mittespetsiifilise, sokeeriva või mitteagressiivse traumeerimise ülekaalust, mis viimasel juhul omandab "elus juhtuva situatsiooni" iseloomu ja sellele kaasneb ründaja käitumise imiteerimine lapse poolt. 50 Peale selle, seksuaalsete ekstsesside mitteühemõttelisuse tingib laste vanus, millest alates nad sattusid ründe alla, nende psühhoseksuaalse ja psüühilise arengu tase, samuti nende bioloogiline ja isiksuse psühholoogiline eripära. Vaatamata paljudele kliiniliselt väljakujunemata vormidele, varajases eas alanud ja kauaaegse intsesti korral, kannatanutel tekivad iseloomulikud teatud dünaamikaga psüühilised häired, mis mahuvad isiksuse omapäraste psühhogeensete ja patokarakteroloogiliste arengute raamidesse.
Kirg on tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse. Afekt on lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Patoloogiline/füsioloogiline Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelise kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuse. Afektogeenne situatsioon (konfliktsus), mäluhäired, liigutuslik erakordsus, välimuse eripära Kõrgemad tundmused: kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise või muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus
annaabi.ee 
