Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur
sajandi vältel juba harjunud mõttega kestvast rahust kui loomulikust asjade seisust, brutaalseks. Pärast 1918. aastat kasvas eurooplaste hulgas valmisolek kasutada jõudu alates poliitilistest mõrvadest kuni tänavavägivallani ja otsida probleemidele radikaalseid lahendusi. Ekstremistlike vasak- ja parempoolsete liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus
põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. · Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega · väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: · Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele · Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. · Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: · Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised · Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: · 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne
jaoks pühakirja tähendust. Selle asemel et sõna-sõnalt minevikus kinni olla, peaksid muslimid kujundama oma tuleviku ühiskonna huvidest lähtuvalt, et uusaja dramaatiliselt muutunud oludes toime tulla. 20. sajandi islamiäärmuslastest reformijate eesmärk oli modernsuse islamistamine, mitte islami moderniseerimine. Viimase veerandsajandi on islamimaailma liidrid, sealhulgas konservatiivse suuna pooldajad, väljendanud oma muret nende kogukondades pead tõstva ekstremismi pärast. Nad mõistavad, millist ohtu see nende idee kujutab. (Partridge 2006: 391-393) Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis- Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Islam koosneb kahest harust: sunniitlikust, millesse kuulub 80% maailma moslemitest, ning siiitlikust, mis on levinud peamiselt Iraanis, Iraagis, Jeemenis ja Bahreinis. (Breuilly et al. 1999: 67) 7 2
Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus,
annaabi.ee 
