pikenevad ja õitsemine toimub juba esimesel aastal. Seega toime varre kasvule on seotud õitsemise induktsiooniga. Enamiku taimede jaoks GA-d kasvu ei suurenda, arvatakse et endogeensete GA-de kontsentratsioon on piisav kasvu ‘küllastumiseks’. Giberelliinide toimel suureneb hüpokotüüli ja kõrreliste sõlmevahede kasv. Kasvu suurenemise põhjuseks on nii rakkude arvu kasv kui rakkude pikenemine. Ga-d indutseerivad CDK-de geenide ekspresseerumist.Rakkude pikenemise põhjuseks on rakuseinte plastilisuse suurenemine, aga mitte rakuseinte hapustumise tagajärjel. Pikk lag faas pikenemise indutseerimisel (mitu tundi) viitab uute valkude sünteesi vajalikkusele. Õitsemise induktsioonis GAd asendavad päeva pikkuse ja külma (vernalisatsioon) toime. Seega on üks komponent florigeeni koosseisus. GA-d suurendavad emasõite hulka kõrrelistes pärssides isasõite teket. Kaheidulehelistes GA lisamine soodustab isasõite teket.
Mõned niklist-sõltuvad patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise keskkonnaga. Nikli toime valkudel, transkriptsiooni regulaatoridel ja metaboolsetel radadel Nikkel blokeerib kaltsiumi kanalid ja segab intratsellulaarset kaltsiumi homöostaasi. Selle tulemusel on jälgitud, et suureneb nikli poolt muundatud rakkude kasv madala kaltsiumiga vahendajas. Tsütoplasma kaltsiumi tase reguleerib geenide ekspresseerumist, mis reguleerivad raku kasvu, eristumist ja suremist. Kaltsumi regulatsiooni häirimne muudab kogu raku metabolismi, täpsemalt muudab nikkel rakusisest kaltsiumi taset. See viib raku ekspressiooni muutumiseni ning lõpuks võib tekitada halbu mutatsioone. Lahustuvad ja mittelahustuvad nikli ühendid on füsioloogilise pH juures redoks-aktiivsed, vähem küll, kui raua ja vase kompleksid, aga nikkel tekitav reaktiivseid vabu hapniku radikaale.
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Selline heterokromatiin praktiliselt ei sisalda geene. Sisaldab kõrgelt korduvaid DNA järjestusi. Kuna heterokromatiin on kondenseerunud, nendelt DNA piirkondadelt ei toimu translatsiooni. Heterokromatiini asukoht ei ole kindlalt fikseeritud, ta on dünaamiline st DNA teatud piirkond võib omandada heterokromatiini struktuuri ja selle uuesti kaotada. Eksperimentaalselt on näidatud, et kui geen viia eukromatiini piirkonnast üle heterokromatiini, tema ekspresseerumist ei toimu, geen on vaigistatud. Heterokromatiini tekkes osalevad ülalkirjeldatud histoonide kovalentsed modifikatsioonid (deatsetüülumine, metüülumine). Arvatakse, et heterkromatiin võib olla kaitseks mobiilsete DNA elementide vastu. Heterokromatiinis sageli esinevad korduvad DNA järjestused (telomeeris, tsentromeeris). Üksteise järel esinevad mobiilsed DNA järjestused võivad tekitada heterokromatiini struktuuri ja selles piirkonnas olevad geenid on vaigistatud, ei ekspresseeru.
Determineeritud kasv, uute valkude süntees, füllotaksise muutus, mitootilise aktiivsuse tõus, tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine, õite väljakasvude initsieerimine 13. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis), mis on nende funktsiooniks. Muudatused igas nende geenis põhjustavad tüüpilise muudatuse õieosade asetuses. mRNA in situ hübridiseerimistehnika abil on võimalik jälgida nende geenide ekspresseerumist generatiivses meristeemis. Nende geenide poolt kodeeritud TF mõjutavad geenide sünteesi, mis määravad õieosade spetsiifikat. Nt AG kroonlehed asendavad tolmukad, AP2 viljalehed asendavad tupplehed. AG, IP, AP2, AP 3 homeobox geenid. ABC mudel eeldab, et homeobox geenide produktide kombinatsioon igas neljas õieosade ringis määrab antud piirkonna õieosade iseloomu. A ja C mõjuvad antagonistlikud 14. Kirjutage Lockharti valem (raku venivuskasvu kiirust määravad tegurid) ja
on kõrge embrüogeneesi lõpul.). Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel, kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab 77. Kuidas mõjub ABA seemnete idanemisele ja miks? Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. D. Mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalike elementidena mõistetakse selliseid elemente, mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks ja mida ükski teine element ei asenda. 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Mineraalainete kontsentratsioon vajalikus kontsentratsioonis peavad olemas olema kõik mikro- ja makroelemendid
Eristatakse: § Endotsütoos (viropeksia) - rakusein läbitakse vakuoolis, ilma envelope'ita viirustel on see obligatoorne. § Fusioon - rakumembran sulandub envelop'ega, virioni sisu vabaneb rakku, vajalik spetsiaalse viirusliku fusion protein'i olemasolu § Bakteriofaagid "süstitakse" rakku. Uncoating § Vabanemine (uncoating) - viiruse genoom (mõnikord nukleokapsiid) eraldub virioni teistest osadest, kusjuures viirus kaotab oma nakkavuse. Võimaldab genoomi ekspresseerumist. § Tsütoplasmas paljunevad viirused - genoom "vabaneb" tsütoplasmasse § Tuumas replitseeruvad viirused - need peab transportima läbi tuumamembraani. Genoomi ekspressioon ja viiruskomponentide süntees § Genoomi replikatsioon jagatakse sageli varajaseks ja hiliseks faasiks. § Varajased proteiinid - reguleerivad replikatiivse tsükli järgmist faasi (genoomi replikatsiooni ja hiliste valkude sünteesi) § Hilised proteiinid - tavaliselt struktuursed valgud §
Need viirused võivad põhjustada rakkude transformatsiooni, on kiirelt onkogeensed. Aga selle tüübi inimese viirusi leitud pole. Leukeemiaviirused (incl HTLV–1) põhjustavad vähki pika latentsusaja järel (vähemalt 30 aastat). Leukeemiaviirused promovad rakukasvu kaudsemalt kui eelmised. Nad toodavad transkriptsiooniregulaatorit tax, mis aktiveerib LTRi promootoreid ja spetsiifilisi rakugeene (nt mõned tsütokiinid). Enhancer ja promootor võivad kasvu stimuleerivate proteiinide ekspresseerumist mõjutada. Kontrollimatu rakukasv võib olla piisav, transformeerimaks raku neoplastiliseks või tekitamaks geneetilisi kõrvalekaldeid. HTLV–1 (human T–leukemia virus) põhjustab täiskasvanu ägedat T–lümfotsüütset leukeemiat (ATLL) ja HTLV–1– seotud müelopaatiat (mitteonkogeenne neuroloogiline haigus). Inimese onkoviirused on HTLV–1, –2, –5, aga ainult –1 on kindlasti haigusega seotud. Epidemioloogia. Ülekanne HIVi teid pidi
annaabi.ee 
