Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii
saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv
aasta esimese kvartali ja 2010. aasta esimese kvartali pikaajaliste töötute hulka, on kasv olnud ligemale viiekordne. Töötute arv on suurenenud järjepidevalt seitse kvartalit järjest. 2010. aasta esimeses kvartalis oli töötuid juba 137 000, kellest 51 000 oli tööd otsinud aasta või kauem4. Peamised töötuse kasvu põhjused Eestis on järgmised. Esiteks viisid allhankeid kasutanud välisfirmad töökohad Eestist välja odavamate tööjõukuludega riikidesse. Lisaks eksportturgude kokkutõmbumine ja tellimuste vähenemine Eesti firmades. Samuti mulli lõhkemine kinnisvaraturul, riigisektori kulutuste kärpimine, koondamised avalikus sektoris. Turismi ja majandusteenistuse, meedia- ja reklaamitarbimise ning müügi ja teeninduse üldine vähenemine. Töövõimaluste vähenemine välisriikides, seal töötuks jäänud on naasnud Eestisse. Haritud, endised kõrgepalgalised töötud keelduvad madalapalgalisest lihttööst. Pikaajalise töötuse kasvu
Sisemise turunduse tegevustena on olulised: ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine – töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne kommunikatsiooni juhtimine – oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine Põllumajandusturunduse keskkond ELis Ebapiisav on koduse majanduskeskkonna tingimuste arvesse võtmine. Tuleb arvestada ka eksportturgude iseärasusi ja tunda nende turunduskeskkonda. Arenenud riikide turgudel on oluliseks konkurentsieeliseks kvaliteet- ELis on välja töötatud turustusnormid, mis sisaldavad toote määratlusi, toodete miinimumnõudeid, tootekategooriaid ja märgistusnõudeid tarbijate teavitamiseks. ELis kehtiva toiduainete kvaliteedimärkide süsteemi eesmärgiks on kaitsta konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. ELi kvaliteedimärkide süsteem võimaldab ettevõttel konkreetse
8.Hinnatõusu ärakasutamine, sealhulgas olukord) eksportturgudel 9.Suurenevad kulutused 9.Väliskapitali kaasamine toiduohutusele (serdid) 10.Ühistöö erinevad vormid (ühistegevuse 10.Väike siseturg ja tarbimine investeeringute eelistamine) 11.Kalatoodete hinna dikteerimine 11.EKF-i toetus eksportturgude arendamiseks jaemüüja poolt 12.Kasvav turg 7.7. Valdkonna analüüs Kalatöötlemise ja turustamise sektori arendamise eesmärk aastateks 2014-2020 on kalatöötlemisele soodsa toimimiskeskkonna hariduse, tootearenduse, uute 51 keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtu, innovatsiooni ja turustamise arendamine. Samuti kala kättesaadavuse ja tarbimise suurendamine.
annaabi.ee 
