·Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid ·Majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Arenenud riigid ·RV-d tütarfirmad ·Sõltuvuse suurenemine töökohad: hõive, RV firmadest ja elatustase tõuseb Põhja-riikidest ·Haridustaseme ja ·Ebavõrdne kvalifikatsiooni tõus kaubavahetus kasum Põhja-riikidele
osalemine ÜRO missioonides. C kultuuriline- massikultuuri levik (muusika, kirjandus), inglis keele domineerimine, virtuaalsed kogukonnad, haridus- ja teadusalane koostöö. Positiivne Negatiivne · Uued turud suurenev immigratsioon · Välisinvesteeringud ühekülgne ekspordistruktuur · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus väike ettevõtjad pankrotistuvad
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
· RV-d tütarfirmad- töökohad;hõive · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus · Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime)
Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu...
ja kvalifikatsiooni tõus; infrastruktuur paraneb ja areneb; välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele - suurenev immigratsioon; töökohad emigreeruvad; sõltuvuse suurenenud rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid; arenguriikides keskkonda saastavamad etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur 17. Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine. 18. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest lahendada tülid rahumeelselt
..sama ka odava toorainega. Arengumaades haridustaseme, elatustaseme ja kvalifikatsiooni tõus. Infrastuktuur areneb ja paraneb. 4. Miks globaliseerumine on kahjulik arenenud riikidele ja arengumaadele? Arenenud riikides suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad Arengumaades suureneb sõltuvus RV firmadest. Arengumaades lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid.Majanduse ühekylgne areng,ühekülgne ekspordistruktuur. 5. Miks on välisinvesteeringud riikidele kasulikud? Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.Peamised rahavood USA,EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused(börsid), kus kaubedakse ööpäevläbi. 6. Millised tegurid võivad mõjutada välisinvesteeringute paigutust? Globaalsete investeeringutega,kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam
reaalvahetuskursi muutmise vajaduse. o Optimaalne valuutapiirkond II (McKinnon 1963) Toob esile avatuse astme. Sellistes maades, kus kaubeldavate toodete proportsioon on küllaldaselt suur, peaks fiks valuutakursside süsteemi rakendamne olema üsna sobiv. Väga avatud majandused, ertiti väikesed majandused peaksid ühinema rahaliitudesse. o Optimaalne valuutapiirkond III (Kenen 1969) Mida mitmekesisem on riigi tootmis- ja ekspordistruktuur, sedal ihtsam on ka rahaliiduga ühinemine. Mitmekes majandused ei ole niivõrd mõjutatud ülemaailmse nõudluse struktuuri ja taseme muutusest kui monostruktuursed majandused. o Optimaalne valuutapiirkond IV (Vaubel 1988) Reaalvahetuskursi muutlikkuse kasutamine optimaalse valuutapiirkonna määratlemise kriteeriumina. Suhteliselt stab reaalvahetuskursid on vajalikuks eelduseks rahaliitude loomisel ja pos arenguks, kuna siseriiklikku hinnataset
väiksemates kogustes maakohtadesse ja asulatesse, mis paiknevad merest kaugemal, ei ole majanduslikult tasuv tegevus, sest kala omahind on väike. Kulutused transpordile (kõrge kütuse hind ning veose omapärast tulenevad lisanõuded) raskendavad kala viimist tarbijani oluliselt. 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT Tugevused Nõrkused 1.Tugev ning mitmekülgne ekspordistruktuur 1.Üleinvesteerimine, suur tootmisvõimsus; 2. Tootmisbaasi võimsus (võimsam kui olemasoleva tooraine töötlemiseks vaja) 2.Tööstuste varustamine toorainega on sesoonne, st ettevõtete 3. Oskusteabe, traditsioonide ja kogemuste olemasolu kalatoodete valmistamisel töötamine on sesoonne
annaabi.ee 
