Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Kivisüsi- Suured varud. Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. Karjäärid rikuvad maastikke. Transport mahukas ja kulukas. OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon, mis kehtestab liikmesriikide nafta toodangu ja ekspordimahu, reguleerib toornafta hindu maailmaturul. OPEC-i riigid: Saudi-araabia, Iraan, AÜE, Alzeeria, Angola, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Venezuela. Tuumaenergia- Uraanimaaki esialgu jätkub.Suure energiasisaldusega. Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. Kõige odavam energiatootmise viis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub
Põllumajandus on ikkagi majandusharu ja seega hea võimalus raha teenida. Põllumajandussaaduste müügi osas sõltub USA lisaks suurele siseturule veel välisturust, sest kolmandiku põllumajandusmaa pealt saadavad saadused ekspordidakse. USA edestab kõiki teisi maid tehnika taseme ja energiaga varustatuse poolest, mis tagab talle kõrgeima tööviljakuse. Ameerika põllumajanduse ja tööstuse tootlikus ei ole mitte ainult maa enda elanike heaolu aluseks, vaid ta mõjutab suure ekspordimahu tõttu ka kogu ülejäänud maailma. Otsused, mis mõjutavad USA huve mõjutavad sama hästi ka vähem industrialiseerunud maailma huve ning industriaalmaailma tasakaalu terikuna. Näiteks autoorientatsiooniga ameerika kultuur on tegelikult maailma kütusehindade kujundaja. USA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad, Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuvad ääretud nisupõllud ja karjamaad
Hollandi idaosas paikneb ka üks tuumaelektrijaam ja lääneosas on palju soojuselektrijaamasid. Autotööstus paikneb Hollandi põhjaosas ja laevaehitus asub Hollandi lääneosas. (Ja Sta ,,Maailma atlas 2005" Eesti entsüklopeediakirjastus lk 18 ja 30) Hollandi firmade tegevuspiirkonna moodustab kogu maailm. Oma tibatillukeselt territooriumilt juhitakse maailma suuruselt 15-ndat majandust ning ekspordimahu poolest neljandat Euroopa riiki. Ka varem on hollandlased olnud arengute eesotsas. Erinevatest vee- ja tammilahendustest on saanud tuntud Hollandi ekspordiartikkel ning hollandlaste tammiehitusalased oskused ja teadmised on kasutusel üle maailma. Hollandlased teevad koostööd üle maailma: kasvatavad roose Kenyas, ehitavad kunstlikke saari Dubais, müüvad sampooni India maapiirkondades ning nõustavad vee- ja kanalisatsiooniprojekte New Orleansis ja Shanghais
130. Keskmine ekspordikäive on 330 tuhat eurot ja kokku eksporditi 2011. aastal ligi 44 miljoni 1 euro eest. See on vähem kui 0,5% kogu Eesti ekspordimahust. Ekspordiga tegelevatel ettevõtetel on ekspordi osa käibest keskmiselt 40%. Suurimate eksportijate seas on Neiser, E- Betoonelement, Revala, Baltic Disc, BTIsolatsioon, Magnum, Metagrupp ja Grader Service. Ekspordimahu poolest on seitsme Tallinna lähiümbruse valla võrdluses Saue valla panus tagasihoidlikul viiendal kohal. Nende andmete alusel võib öelda, et ekspordi mahu ja osatähtsuse osas on Saue valla ettevõtlusmaastikul veel palju arenguruumi. 1-4 töötajaga ettevõtteid on 54%, 5-9 töötajaga ettevõtteid 7% ja rohkem kui 10 töötajaga ettevõtteid on alla 10%. Päris suur hulk, 1/3, on vallas registreeritud selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvuks on 0 ehk palgalised töötajad puuduvad
riigi poolt rahastama. Freesturba kaevandamist alustati 1938. aastal ning kaevandamine kasvas kiiresti, sest suurenes nõudlus aiandusliku- ja alusturba järgi. Kodumaise freesturba kasutamine on tänapäeval vähenenud, kuid kaevandamine ekspordiks on suurenenud 116 000 tonnilt kuni miljoni tonnini 2008. aastaks. Tõenäoliselt jätkub freesturba eksport ka edaspidi, kuna kõrgekvaliteetse rabaturba varud on Lääne-Euroopas piiratud. Eesti on maailmas aiandusturba ekspordimahu poolest 3.4. kohal. 1980. aastatel oli kaevandamise maht maksimaalne (kuni 2,8 miljonit tonni), kuna hakati kaevandama väetusturvast. 1976. aastal oli kõige suurem briketitoodang (340 000 tonni). Kaevandamise aastane maht pole 1990. aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri. Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba
Soomest imporditi peamiselt keerukamaid tooteid, mitte palke või saematerjali. Rahalises väärtuses olid suuremad imporditavad kaubagrupid saematerjal (grupp 4407), 47,7%, vineer (10,5%) ja ümarpuit (8,4%). Tõenäoliselt jätkub Eesti metsal baseeruva tööstuse struktuuris ümarpuidu ja saematerjali osakaalu langus ja kasvab suurema lisandväärtusega toodete osa. 2008. aastal algas ümarpuidu ekspordi vähenemine ja see protsess kiirenes 2009. a. 2010. a toimus siiski paberipuidu ekspordimahu oluline taastumine. Eesti saematerjali suurim ostja on traditsiooniliselt olnud Inglismaa, 2010. a eksporditi sinna 154 000 m3 , 20% kogumahust (754 000 m3), kuid võrreldes 2007. aastaga (242 000 m3) on vähenemine märkimisväärne. Mahult teine saematerjali ekspordi sihtriik oli Soome (84 000 m3) ja kolmas Austraalia (72 000 m3). Austraalia tõusmine mahult kolmandaks saematerjali ekspordi sihtriigiks on olnud üsna kiire, 2009. a
annaabi.ee 
