Massimeedium, televisioon jne vahendavad ja kommenteerivad vaid teatud nähtusi ja teevad seda oma vaatevinklist => inimesel oleks üht või teist sündmust ise nähes tekkinud hoopis teistsugune arusaam. AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Mõnikord kujuneb tunnetel põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid kui mõni objekt meile ei meeldi, siis eksponeerimisefekt ei kehti ning suhtumine muutub objekti kohates aina negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi vastavale objektile kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn.
inimesed. Isiklik kogemus- neis arusamades sisaldub seos objekti ja tema omaduste vahel. Teistelt inimestelt- lähedaste inimeste arusaamade ja hoiakute põhjal luuakse teatav norm, millega end võrdlema hakatakse, samas ollakse tänapäeval ka massimeediumide alalises mõjuväljas. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud Väga tugevalt mõjutavad meie hoiakuid tunded. Mõnikord kujuneb tunnetele põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks, mida tuttavamaks antud objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Aga kui mõni objekt on meile algusest peale vastumeelt, siis eksponeerimisefekt ei toimi, vaid meie suhtumine muutub seda objekti kohates järjest negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi. Selles protsessis kanduvad vastavale objektile üle tunded, mis olid tegelikult suunatud kellegi või millegi muule. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud
kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol: Mned meie hoiakutest baseeruvad lihtsalt kogemusel, st kui me korduvalt kohtame mingit objekti, siis me kujundame tema suhtes positiivse hoiaku. Seda nimetatakse eksponeerimisefektiks - piisab lihtsalt korduvast objekti nägemisest. Sel teel negatiiivseid hoiakuid tavaliselt ei teki. Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak. Klassikaline tingimine on ka protsess, millega seostatakse mingi objekt mingi tundega. See toimib siis kui stiimul kutsub esile vastuse, mida ta esialgu(iseseisvalt) esile ei kutsunud. See vastus tuleneb
vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. *Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol: Mned meie hoiakutest baseeruvad lihtsalt kogemusel, st kui me korduvalt kohtame mingit objekti, siis me kujundame tema suhtes positiivse hoiaku. Seda nimetatakse eksponeerimisefektiks - piisab lihtsalt korduvast objekti nägemisest. (R.Zajonc 1968). Sel teel negatiiivseid hoiakuid tavaliselt ei teki. Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak, kusjuures see esialgne negatiivne hoiak vib muutuda veelgi negatiivsemaks. Ilmselt seetttu et kui me korduvalt näeme inimest, kes meile kohe üldse ei meeldi, siis see tekitab meis
seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol: Mned meie hoiakutest baseeruvad lihtsalt kogemusel, st kui me korduvalt kohtame mingit objekti, siis me kujundame tema suhtes positiivse hoiaku. Seda nimetatakse eksponeerimisefektiks - piisab lihtsalt korduvast objekti nägemisest. Sel teel negatiiivseid hoiakuid tavaliselt ei teki. Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak, kusjuures see esialgne negatiivne hoiak vib muutuda veelgi negatiivsemaks. Ilmselt seetttu et kui me korduvalt näeme inimest, kes meile kohe üldse ei
annaabi.ee 
