Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eksponeerimisefekt" - 5 õppematerjali

Psühholoogia - minakontseptsioon-enesehinnang-hoiakud
17
odp

Psühholoogia - minakontseptsioon, enesehinnang, hoiakud

halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus Täname kuulamast ! :)

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
26 allalaadimist
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED
3
docx

INIMESE MINA JA LÄHISUHTED

seda oma vaatevinklist => inimesel oleks üht või teist sündmust ise nähes tekkinud hoopis teistsugune arusaam. AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Mõnikord kujuneb tunnetel põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid kui mõni objekt meile ei meeldi, siis eksponeerimisefekt ei kehti ning suhtumine muutub objekti kohates aina negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi ­ vastavale objektile kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn. Kõige selgemalt ilmneb tunnete olulisus nt. toidueelistuste puhul (kui toit on tervislik aga halva maitsega, ei taha me teda ikkagi süüa.

Psühholoogia → Psühholoogia
40 allalaadimist
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

end võrdlema hakatakse, samas ollakse tänapäeval ka massimeediumide alalises mõjuväljas. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud Väga tugevalt mõjutavad meie hoiakuid tunded. Mõnikord kujuneb tunnetele põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks, mida tuttavamaks antud objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Aga kui mõni objekt on meile algusest peale vastumeelt, siis eksponeerimisefekt ei toimi, vaid meie suhtumine muutub seda objekti kohates järjest negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi. Selles protsessis kanduvad vastavale objektile üle tunded, mis olid tegelikult suunatud kellegi või millegi muule. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Nii väidetakse enesetajuteoorias, et kui

Psühholoogia → Psühholoogia
116 allalaadimist
Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak, kusjuures see esialgne negatiivne hoiak vib muutuda veelgi negatiivsemaks. Ilmselt seetttu et kui me korduvalt näeme inimest, kes meile kohe üldse ei meeldi, siis see tekitab meis selliseid ebameeldivaid tundeid ja üleelamisi, mis suurendavad meie negatiivseid tundeid. Seega ei toimi see eksponeerimisefekt esialgselt ebameeldivaks muutunud objektide suhtes. Klassikaline tingimine on ka protsess, millega seostatakse mingi objekt mingi tundega. See toimib siis kui stiimul kutsub esile vastuse, mida ta esialgu(iseseisvalt) esile ei kutsunud. See vastus tuleneb sellest, et ta esineb koos mingi teise stiimuliga, mis tavaliselt sellise vastuse esile kutsus. 3) Hoiakud, mis phinevad käitumuslikul infol: Enesetaju teooriast tuleneb ka nt selline asjaolu, et kui inimesel palutakse hinnata mingeid oma

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
192 allalaadimist
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak, kusjuures see esialgne negatiivne hoiak vib muutuda veelgi negatiivsemaks. Ilmselt seetttu et kui me korduvalt näeme inimest, kes meile kohe üldse ei meeldi, siis see tekitab meis selliseid ebameeldivaid tundeid ja üleelamisi, mis suurendavad meie negatiivseid tundeid. Seega ei toimi see eksponeerimisefekt esialgselt ebameeldivaks muutunud objektide suhtes. Klassikaline tingimine on ka protsess, millega seostatakse mingi objekt mingi tundega. See toimib siis kui stiimul kutsub esile vastuse, mida ta esialgu(iseseisvalt) esile ei kutsunud. See vastus tuleneb sellest, et ta esineb koos mingi teise stiimuliga, mis tavaliselt sellise vastuse esile kutsus. 34

Majandus → Majanduse alused
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun