Tavaliselt on retseptiivse iseloomuga inimesed ühiskonna alamkihis: sotsiaaltoetustest elatujad jne. Nende loomul ei puudu ka plusspool, nad on aupaklikud, tagasihoidlikud, järeleandlikud, usaldusväärsed. Kuid kui on plussid on loomulikult ka miinuseid. Selle iseloomutüübi negatiivseteks külgedeks võib lugeda aga alistuvust, madalat enesehinnangut, pelglikkust, sentimentaalsust ja parasiteerivat ellusuhtumist. Ekspluateeriva loomuga inimesed võtavad ennastusaldavalt, nõudlikult ja võimukalt selle, mis toob neile kasu ning tõotab naudingut. Erinevalt retseptiivse iseloomuga inimestest on ekspluateeriva loomuga inimene varmas vajalikku jõuga võtma. Selle tüübi esindajad on endaga rahulolevad ja üleolevad. Nad vaatavad kadedusega lähikondlaste varandusele, otsides teid selle omastamiseks. Nad eelistavad rikkaks saada pigem tüssamise või varastamise, kui ausa loova töö kaudu
pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata) 2) johtuvad mingist seadme elemendi avariist (peamiselt isolatsioon). Esimeste juhtumite puhul pidanuks töötaja olema teadlik ohu olemasolust ning seda oleks saanud vältida ekspluatatsiooninõuete täitmisega. Teisel juhul aga on pinge olemasolu ekspluateeriva personali jaoks üldiselt ootamatu - siin tuleb täiustada tehnilisi abinõusid: parandada isolatsiooni, nii et maandused vastaksid tingimustele. 11.1 Elektrivoolu toime inimesele Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame,
Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste ümberkujundamise järele - asendades loodusvarade odavuse printsiibil põhineva üle- ekspluateeriva ning keskkonna tasakaalumehhanisme eirava majanduse jätkusuutlike tootmis- ning tarbimispraktikate innovatsioonil tugineva majandusega. Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: 1975 - 2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkust ja ökosüsteemide toimimist kirjeldav Elava Planeedi indeks (Living Planet index) kahanes 30%. Maailma liidrid on jõudnud mõistmisele, et majandusareng tuleb lahti siduda inimkonna ökoloogilise
iluetalon: Twiggi "Moealbumi" esimene number ilmus 1952. aastal, peatoimetajaks valiti tolleks hetkeks juba üsna tuntud Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Melanie Kaarma. Ajakirja koostamisse olid kaasatud moeloojad Leida Klaus, Hilja Kulles, Saima Loik, Emmi Vahelaid, Velli Alas, Maria Krull ja Vilma Sepp. Ajakirja kakskeelses eessõnas on esitatud sotsialistliku realismi printsiibil baseeruva moekunsti idee: "Ta erineb põhjalikult kapitalistliku Lääne moeloomingust, mis teenindab vaid ekspluateeriva vähemiku huvisid, olles sealjuures kasumiallikaks üksikuile ettevõtteile. Võidujooks kasumi pärast tingibki moodide kiire vahetumise kapitalistlikes maades. Nõukogude moekunstnik loob nägusaid rõivamoode rahva laialdaste hulkade jaoks, lähtudes põhimõttest, et maitsekas ja mugav ning otstarbekohane rõivastus peab olema väärikaks raamiks nõukogude inimesele." Selle raskepärase jutuga on vastuolus
Inimese osa on suhteliselt väike. Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada järgmisi metsamajanduse vorme: Ekspluateeriv metsamajandus, mida iseloomustavad rikkalikud metsavarud (näiteks Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõike teedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alalt teisele, uue metsapôlvkonna rajamist pole peetud oluliseks. Mineviku metsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga. Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamise eest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil. Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema esialgu väiksem
annaabi.ee 
