tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Jüriöö ülestõus Põhja-Eestis oli juba 1320. aastatel ärevaid meeleolusid, sest Taani võim on nõrk ja kuningas tahab seda ära müüa. Põhipretendendid on Rootsi ja ordu. 1340. aasta paiku oli põhimõtteliselt kokku lepotud, et ordu saab selle endale, aga müügitehingut veel ei toimunud. Samal ajal, nagu teame, oli Harjus hästi palju mõisu ja talureid muudkui ekspluateeriti ja ekspluateeriti. Harju-Viru vasallid olid asjade käiguga muidugi väga rahul, talurid aga otsustasid olusid siiski muuta. Nõnda siis saigi ülestõus teoks, võibolla ka veel seetõttu, et talurid tahtsid Rootsile orienteeruda, mitte ordule, seda näitavad ju nede hilisemad abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju
üle tõmmatud puust kiiver ja kilp. Eesmärgiks oli vaenlasi võimalikult mitte tappa, vaid vangi võtta. Vangistatu alistus tõrkumatult oma saatusele, sest ohverdatut ootas teises ilmas õnnelik saatus. Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida. Siiski olid alistatud hõimude vastuhakud asteekidele väga sagedased. Vallutatud alad ei lülitatud provintsidena riigi koosseisu, vaid neid ekspluateeriti halastamatult kui kolooniaid. Riik ise piirdus vaid Mehhiko oruga, ülejäänud alad oli 38 territooriumist koosnev koloniaalvaldus, kus resideerisid peale oma pealike ka asteegi kubernerid, maksukogujad ja garnison. Asteekide riigi kokkuvarisemise üks esmaseid põhjuseid oli alistatud rahvaste massiline mäss asteegi vallutajate vastu ja hispaanlaste vastuvõtmine vabastajatena. 3. Haridus ja kultuur. 2Asteegid pidasid endid kultuuriliselt tolteekide ja misteekide pärijateks
Eelkõige olid tema konstruktsioon ja valmistamise väga lihtsad. Ei vajatud täpseid tööpinke ega suuri tööstusettevõtteid. Ka kütuse suhtes polnud ta nõudlik, vaid võis kasutada kõige odavamat naftat. Kuid naftamootori suurimaks puuduseks oli ja on ka praegu suur kütusekulu. Rootsi insener Gustaf Eriksson, üks esimesi selle mootori loojaid, otsustas ehitada 60-hobujõulise naftamootori, see tal tõepoolest õnnestuski. Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja ekspluateeriti mõnda aega. Kuid aasta pärast asendati naftamootor hariliku aurumasinaga, sest see mootor vajas sagedasti remonti ja detailid langesid kulumise tõttu kiiresti rivist välja (8, lk 129- 132). Diiselmootor Rudolf Diesel arutles järgnevalt: aurumasin kasutab soojust halvasti; kütuse põlemisel koldes läheb palju soojust kaotsi see lendub koos heitgaasidega, hajub masinani viivates torudes. Aurumasinas muundub kasulikuks tööks ainult 3-8% kütusest eraldunud soojusest
produktiivsus) sest talupojad jäid ilma oma maast, loomadest ja tehnikast, mis läks kõik kolhoosi ühiskasutusse, seega kadus ka talupoegade motivatsioon maa harimiseks ja arendamiseks. Kõige suurem areng toimus aga rasketööstuses millele pandi NSVL’is kõige suuremat rõhku (eelkõige sõjatehnika ja -varustuse arendamine) industrialiseerimine sai toimuda NSVL’is eelkõige tänu suurele hulgale looduslikele maavaradele nagu nafta, raud, maagaas, süsi ja teised loodusvarad mida ekspluateeriti jõudsalt. 29. Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus Lenini ja Stalini aeg oli terrorismi kõrgaeg NSV Liidus. Stalin oli eriti tugev puhastuste läbiviia Nõukogude liidus, mis kulmineerus suure puhastusega (1936-39) mille käigus represeeriti suur osa kommunstliku partei liikmeid, riigi ametnikke ja punaarmee juhtkonda. See kinnitas Stalini aura ja kurikuulsuse kui julm ja äärmiselt vägivaldne türann. Stalinismi aeg NVSL’is oli repressioonide ja
-14.saj. Koosnes 3-st raamatust: eraõigus, kriminaalõigus, lääniõigus. Lääniõiguse kodifikatsioon- ``Valdemar Eriku lääniõigus``. 2) Talurahvaõiguse kodifikatsioon omavahelisi suhteid reguleeris suuline tavaõigus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg
Kullarannikul kasvatasid ashantid nt kakaod ning see oli nende peamine majandusharu, aga britid andsid enda asumaades kohalikele nt õiguse ise otsustada, mida toota. Saksamaa üritas enda asumaid asustada saksa kolonistidega ning nende arv oli päris suur, hulk nende kätte lainud maa hulk aga veelgi suurem. Suurbritannia ehitas Lääne-Aafrikasse aga väga palju raudteid ning tänu sellele suurenes eksport nt ligi neli korda – see suurendas kõvasti tootlikkust. Kõrvuti põllumajandusega ekspluateeriti ka maavarasid, mis oli väga oluline osa Aafrika majanduseset, eriti Kongos ning Nigeerias. Kesk- ja Lõuna-Aafrika oli väga rikas erinevate maavarade poolest, alates vasest ning lõpetades kulla ja teemantitega. Rikkaimad alad oli Nigeeria Kullarannik ning Belgia Kongo. Paljud maavarad olid sellised, mida ei osatud veel kasutada nt boksiidi kaevandamise tähtsus kasvas alles maailmasõdadevahelisel perioodil, kui alumiiniumi tootmine hoogu kogus. Esimene maailmasõda
annaabi.ee 
