Rohelised (Valdur Lahtvee) Sotsiaaldemokraadid (Eiki Nestor) Survegruppide poliitiline roll: avaldada survet, mõjutada, muuta kaudne surve: - teemat kajastatakse sageli massimeedias, kujundatakse avalikku arvamust, nt. Greenpeace - koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal, koostöölepingute sõlmimine otsene surve: - püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke - esindajad tegutsevad konsultatiivorganisatsioonides, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kategooriakaitse grupid (põllumeeste grupp) enese elu või äritingimuste parandamine Edendamisgrupid (pensionärid, õpetajad,) kasulik kogu ühiskonnale Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. uued sotsiaalsed liikumised: Killustunud võrgustikud Toetajaskond laialivalguv ja kiiresti muutuv Tekivad või kaovad vastavalt probleemi esiletõusmisele või hääbumisele
Võivad osutada otsest või kaudset mõju Otsene surve Kaudne surve 1. Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, 1.Avaliku arvamuse ministreid, ametnikke 2. Survegruppide kujundamine esindajad tegutsevad mitmetes 2. Koostöö mõne ekspertkomiteedes nõukodades erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni
Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele. Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus: Tegevuse eesmärk: Erakondadel- luua poliitikat; Survegruppidel- mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi teostamiseks: Erakondadel- tulla võimule; Survegrppidel- avaldada survet võimulolijatele. Programmi ulatus: Erakondadel- Haarab poliitika kõiki valdkondi; Survegruppidel- käsitleb üht valdkonda või probleemi. Teavitamise sihtgrupp: Erakondadel- Valijaskond; Survegruppidel- Võimueliit.
2. Edendamisgrupid- organisatsioonide poolest hägusemad, liikmeskond võib kiiresti muutuda. Nt keskkonnakaitse ja muinsuskaitseorg.nid. Survegr.id poliitika mõjutajatena: Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega (massimeedia). Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga otsest survet kasutades püüavad survegr.id mõjutada parlamendi liikmeid, ministreid v ametnikke. Survegr.de esindajad tegutsevad ka nõukogudes ja ekspertkomiteedes. Sots.d liikumised : Sots. liikumine erineb erakonnast ja survegr.st piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Sots. liikumiste tunnusjooned: *on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. *toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. *on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele
Eestis võib sarnase koostöö näiteks olla Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. 19 Kodanikud, huvid ja demokraatia Survegruppide esindajad tegutsevad ka mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kuna nad tunnevad hästi oma valdkonna olukorda ja probleeme, siis on igati mõistlik, et nende oskusi kasutatakse poliitika kujundamisel. Teisalt tuleb pöörata tähelepanu sellele, et mõni grupp ei kasutaks seda ära endale soodsamate tingimuste väljakauplemisel. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: • valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse;
tegemiseks kõrvalisi nn lepingulisi eksperte ja konsultante. Viimasel ajal ongi kujunenud EK-s olukord, kus seadusloome protsessis kasutatakse abiks töörühmi, mis koosnevad eri liikmesriikide ekspertidest. Sellised eksperdid samas ei esinda oma riigi valitsusi vaid nende ülesandeks on seadusloomesse viia sisse oma riigi eripärast tulenevaid erisoove ja eritingimusi. Juba kehtivate EL-i õigusaktide muutmise ettevalmistus toimub reeglina EL-i alalistes ekspertkomiteedes. Kui EL-i Nõukogu delegeerib seadusandluse muudatuste täpsemat kehtestamist puudutava õiguse EK-le, asutatakse tavaliselt liikmesriikide ekspertidest koosnev komitee, kelle ülesandeks on EK võimupiirkonna kasutamise täpne kontrollimine. Mõnes valdkonnas tegutsevad sellised ekspertkomiteed ka EK töörühmadena, kus valmistatakse ette uusi õigusakte puudutavaid ettepanekuid. Enne kui EK-s algab eelnõu koostamine, määrab EK juhtkond EK
annaabi.ee 
