viljakas kirjanik. Fiennes teenis 8 aastat Briti armees, kaasa arvatud periood mässuvastases teenistuses Omani Sultanaadi armees. Hiljem võttis ta ette mitmeid ekspeditsioone jaoli esimene inimene, kes külastas nii põhja- kui lõunapoolust ja oli esimene inimene, kes ületas jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi rekordite raamatu kohaselt on ta maailma suurim elav seikleja. Fiennes on kirjutanud arvukalt raamatuid oma ekspeditsioonidest ja elust armee teenistuses. Ranulph Fiennes on olnud seikleja alates 1960ndatest.Ta juhtis ekspeditsioone Valgel Niilusel hõljukiga aastal 1969 ning Jostedalsbreeni liustikul Norras 1970.Tema kuulsaim retk oli võib olla Transglobe ekspeditsioon aastatel 1679-1982.Fiennes ja tema kaks kolleegi Oliver Shepard ja Charles Burton reisisid ümber maailma polaar telje kasutades ainult maismaatransporti.Keegi ei ole kunagi nii teinud mis tahes marsuudil enne või pärast.
Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehitamine. 'Retkede ja ekspeditsioonide' osas on juttu mõnedest Celsiuse retkedest ja ekspeditsioonidest. Osas 'Tööd ja saavutused' saab räägitud mitmetest Celsiuse uurimustest ja tema tuntuimast leiutisest, elavhõbedatermomeetrist. Elulugu
ning ta võetigi vastu. Seal pääses ta Mart Saare klassi, kus tema käe all algas Esteri komponistiks õppimise teekond. Mart Saar Ester Mägi õpetajana Mart Saare osa tema heliloojaks saamisel oli väga suur. Tema õpetamismeetod, mis oli üsna aeglane ja põhjalik, meeldis Esterile ning tänu sellele hakkas talle loominguline töö meeldima. Saar juhtis esmakorselt tema tähelepanu rahvamuusikale ja üldse rahvuslikkusele ning rääkis oma rahvaviiside kogumise ekspeditsioonidest, millest Ester Mägi inspiratsiooni sai ja käis viise ka ise kogumas. 1951. aastal lõpetas Ester Mägi konservatooriumi ja läks kolmeks aastaks Moskvasse aspirantuuri, kus täiendas oma haridust ja haritust professor Vissarion Sebarini käe all. 1954. aastal naasis ta Eestisse ning 1984. aastani oli Ester Mägi Tallinna Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. 1980. aastal pälvis Ester Mägi Eesti NSV muusika aastapreemia, 1999. aastal valiti Eesti
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate
seepärast, et lennuväli on hea ning lennukeid on neil palju. Lund on seal väga palju. Siiski Mirnõi majad Smuulile eriti ei meeldi kuna nad tunduvad lamedad karbikesed, mis talvel lumme mattuvad. Smuul kirjeldab, et üsna veider on näha Antarktise mandril asuvas toas kõige tavalisemat mööblit, näiteks riidekappi, diivanit, raudvoodit ja raamatukappi. Smuul arvab, et see on vastuolus kõigega, mis ta on lugenud varasematest lõunanaba- ekspeditsioonidest, kus asjade kaal ja maht moodustasid ühe tähtsaima probleemi. Koperaatsia on seistes väga vaikne. Vaikust segab vaid helikopter, mis maandub paar korda päevas. Vaikus on tol hetkel Smuuli jaoks kõige suurem vaenlane. Ilmselt polnud Smuul harjunud vaikusega kui ta nii pikalt oli laeva pardal viibinud. Smuul kirjeldab, et mõned päevad on olnud väga rahulikud ja vaiksed, ent siis saabub lumetorm, mis peaks olema Antarktise igapäevane nägu. Smuul kirjutab vahvalt pingviinidest
Karm, julge ning visa patrioot, kes oli kogu elu unistanud põhjapoolusele jõudmisest. Ta oli seda proovinud ennegi kaks korda, kuid need katsed ebaõnnestusid ja paljud said nende käigus surma. Tema .kangekaelsus, sihikindlus ning osavus aitasid meeskonnal edasi rännata põhja poole Doktor Clawbonny arst, kes võeti kaasa "Forwardi" pardale. Tema on kogu raamatu rõõmsaim ja asjalikuim tegelane. Tihtipeale oli just tema, kes seletas raamatu vältel varasemalt tehtud ekspeditsioonidest või virmaliste tekkimise nähtusest. Alati, kui valitses .vaikus ning morn tuju, muutis doktor kõigil tuju heaks oma positiivse ellu suhtumisega Kapten Altamont ameeriklane, laeva "Porpoise" kapten. Otsis loodepoolset läbipääsu põhjapoolusele, kuni ta laev jäi kahe kalju vahele kinni triivival jääl. Minnes kogu meeskonnaga abi otsima, sattusid nad peagi tormi kätte ja kõik peale Altamonti hukkusid. Ta
tegevust, nagu näiteks tutvustatakse neile liikluspolitseiniku tööd, liiklusohutust ja turvalise liiklemise põhitõdesi. 71. Polaarmõis Ida-Virumaal, Kohtla vallas. Seal saab imetleda polaartelki ja tutvuda polaarlaeva interjööri ja varustusega, kolades kaptenikajutis, laevameeskonna eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal.
Tema keelekasutused hakkab rolli mängima mulgimurre. Batuurin õpib loomakasvatustehnikumis ning 60ndate alguses alustas tööliselu: töötas nt luksepana. 60ndate keskapigas tuli suurem muutus elulaadis. Nimelt aastal 1965 hakkas ta lepinguliseks kütiks ja nägi välja nii, et 60ndate keskapigast kuni 80ndate alguseni käis Venemaal küttimas. Vaheaegadel oli ka loomulikult Eestis. Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka
annaabi.ee 
