tegevus muutus vabamaks- kõigil õigus sellega tegeleda. Samuti laiendati linnade omavalitsuses erinevate ühiskonnakihtide rolli, kuid vaatamata sellele omas keskvõim linnade omavalitsuste üle tugevat kontrolli. (Laur, M 2000, lk 222) Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi. Raamatu lõpuosas on toodud ära mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina II ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina II tõuke, et alustada muudatuste läbiviimist. Kuigi
korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“ peatub tähtsamatel valdkondadel, millega Baltikumi valitsemist vaadeldaval ajajärgul kõige rohkem kokku puuduti. Need on maa omandi-, pandi- ja rendiõiguse ning maksustusküsimused, pärisorjuse reguleerimine, kaubandusküsimused ja politseikorraldus. Uurimuse lõpetab ülevaade valgustatud absolotismi poliitikast Baltimaades. Ära on toodud mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina 2-se ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina 2-le tõuke, et alustada muudatuste läbiviimist. Pärast Uusikaupungi rahu allakirjutamist 1721a
epoodid, leebed ja mõtisklevad satiirid, värsskirjad, mille hulgas tuntuim on ,,Läkitus Pisodele" e ,,Luulekunst", oodid. · Horatiuse klassikalise esteetika järgi peab luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Teose osad olgu omavahel kooskõlas; asümmeetria, kõrvalepõiked, kirjeldavad ekskursid, kunstlik ja edvistav käsitluslaad see kõik rikub ilunõuet. ,,Ars poëtica" · Tähtsaimal kohal Horatiuse loomingus olid ta enese jaoks ,,Oodid" (,,Carmina"). Horatius lähtus kreeka monoodilise laulu loojatest Alkaiosest ja Saphhost (Sappho stroofi oli kasutanud juba Catullus), kuid õppis ka hellenistlikelt poeetidelt. Neile ja ka Pindarosele toetudes kujundas Horatius oma keerulise teemaarendusega stiili, mida rikastas ladina retoorika
kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku
Keskkooli. Peale seda õppis lavakas, siis töötas Eesti Draamateatris. Kirjutama hakkas 1965. aastal. Elma 56 mainis, et ta oli stiilselt õel, sest ei sallinud rumalust. Luulekogud nt "Käekäik", "Armastuskirjad", 1978 "Ma olin Jüri Üdi", "Tänan ja palun" Jüri Üdi perioodis oli Viiding äärmiselt sõnamänguline, meelega vormilt lapselik. Kasutas vastandeid, ekskursid ajas ja ruumis, seob koomilise ja kurva, palju groteski. Artur Alliksaar (1923-1966) Sündis Tartus, õppis Trefneris. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, ta mobiliseeriti, aga põgenes, siis tuli tagasi ja töötas raudteel. 1949-1957 istus vanglas, Eestisse sai tagasi alles 1958. Elas viletsates tingimustes Tartus, aga haritlaste seas on ta tuntud. Tema kohta oli palju legende ja vahvaid jutte, näiteks olevat ta Werneris kirjutanud luuletusi salvrättidele.
annaabi.ee 
