proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede
..................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................7 Sissejuhatus Nooremas keskeas mees Eric avastab ühel hommikul, et tal pole naist, autot, töökohta, raha ega suitsu. Tagatipuks elab ta esimesest suuremast linnast mõnekümne kilomeetri kaugusel metsa sees. Teda haarab hirm tuleviku ees. Eksistentsialistlikke mõtteid mõlgutades püüab ta olukorrast välja rabelda romaani kirjutama hakates. Oma teosesse fantaseerib ta iseenda mitmel erineval moel, mitme erineva isiksusena. Vahe reaalsusega on selles, et oma tegelasi ja nende hirme suudab ta erinevalt omaenda reaalsusest kontrollida. Vähemalt esialgu. Raamatu tegevustiku hargnedes muutub kontroll tegelaste üle üha enam küsitavaks ja lõpuks muutuvad tegelased sedavõrd reaalseteks, et materialiseeruvad Ericu ellu.
Kuid matkijate teostest ei saavuta ükski eeskujude mõju ega menu nagu kirjutab Talvet: Cela ja Laforeti järglased, mõistmata oma eelkäijate teoste allteksti probleemanalüütilist meetodit (s.o. tagajärjelt/eesmärgilt põhjusele/vahendile) -, absolutiseerides kas olusid või indiviidi eksistentsi, oskamata tajuda ja näidata neid nende ühtsuses ja seoses, vaevalt võisidki välja jõuda mujale kui kirjanduslikku eimiskisse. Tremendismi rajajate romaane on tõlgendatud ka kui eksistentsialistlikke. Carmen Laforeti maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno võimaluste ja tegelikkuse konfliktist tuleneval traagilisel elutundel kui ja Sartre'i ideedel, millega Laforet tutvus ülikooliaastail Madridis ja Barcelonas. Tema ,,eimiskit", s.o. sisutühja, mõttetut elurutiini võiks samastada Sartre'i ,,mitteolemisega". Samuti on tremendismi võrreldud pikareskse ehk kelmiromaaniga. Ühisteks joonteks on näiteks
2. Sümbolism ja juugend (Puvis de Chavannes, Moreau, Redon, Rodin, Ensor, Böcklin, Morris, Beardsley, von Stuck, Vrubel, Hodler, Klimt, Gallen-Kallela) Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova
-) Käitumine muutub automaatselt kui muutub suhtumine iseendasse. Abraham Maslow * Frederick Perls * Kestalt teraapia praktiline isiksuse arendamise õpetus. * Ta oli saksa psühholoog/psühhiaater, kes õppis Viini ülikoolis ja oli baashariduselt psühhoanalüütik. -) Kolmekümnendatel ta emmigreerus Lõuna Aafrikasse, kus ta lõigi oma õpetuse ehk kestalt teraapia, kus ta ei loonud uut asja, vaid miksis eksistentsialistlikke filosoofilisi, psühhoanalüütilisi ja psühhodramaatilisi ideid nimetus tuleneb kahekümnenda sajandi alguse kestalt psühholoogia koolkonnast, kuid neid ideid ta eriti ei kasuta. -) Pärast teist maailmasõda, aastal 1946 kolis ta Ameerikasse, kus kestalt teraapia väga kiirelt levima hakkab. -) Ootamatult Perls sureb 69. Aastal Kanadasse minekus ajal. * Kestalt teraapias on vähe teoreetilist poolt, kuigi on siiski mõned mõisted, millel kogu süsteem rajaneb.
Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh) Internetist mõned head lehed, kus palju pilte leida võib: http://art.koti.com.pl/index_en.html www.ocaiw.com SÜMBOLISM Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova
D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh) Internetist mõned head lehed, kus palju pilte leida võib: http://art.koti.com.pl/index_en.html www.ocaiw.com SÜMBOLISM Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt
annaabi.ee 
