projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis(välja arvatud luulekogus ,,Sonetid") ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suurt algustähte, komade, punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid"
See elamus on seotud teatud "piirsituatsioonidega" nagu surm, kannatus, võitlus ja süü või üldine vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus. Eksistentsialistide mõtlemine on selletõttu alati väga isikliku, elamusest määratud värvinguga. Alati on see mingist piirist ülehüppamine, millegi viimse küsimuse alla panek. Üldiselt tuleks sõna eksistentsialism kasutada teatud ettevaatusega. Sartre nimetab ennast ise eksistentsialistiks. Jaspers kasutab sõna eksistentsiafilosoofia. Heidegger seevastu aga ei soovi selliselt oma filosoofiat kirjeldada. Tema jaoks on "eksistentsianalüüs" üksnes esimene samm ulatusliku olemisküsimuse ontoloogiale. Selletõttu võiks teda käsitleda ka iseseisvana.
kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus Taanilinn Tallinn, ühiskond, alkool, naised, ilu ja armastus. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas. Rooste luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on käsitletud suure meisterlikkusega. Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav
Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus Stepihunt on autobiograafiline, psühholoogiline ideeromaan. 1926.aastal ilmus värsivormis poeem "Stepihunt". Romaan ilmus 1927.aastal. Kirjaniku loomingus kujutab see romaan seniste arusaamade ümberkujutamse, uute pidepunktide otsimise ning tasakaalstamise faasi, mis sai alguse I maailmasõjas. Hesse psühiline seisund pingstus, kuna elas väga sügavalt läbi Euroopa kultuurrahvaste loobumist
looduse ilus kui ka tavalises igapäevaelus. Gongora, Quevedo eluajal sõnasõjas, erinesid nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Quevedo: kritiseeris Gongora luule udusust, sai varakult kuulsaks satiirikuna. Fantastiliste + grotesksete kujunditega proosasatiirid, kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik kaasaelamine kaasaja sündmustele, sügav mure kodumaa allakäigu pärast. Võiks nimetada ka moodsama terminiga eksistentsialistiks: surmateemalised sonetid, sotsiaalse vastutuse teema, kompromissitu ühiskonnakriitika. Avatud satiir, mis Donne’i luulest veel kaugemale minnes kasvas üle kõverpeegelduslikuks groteskiks. Fleming: XVII saj suurim saksa lüürik. Seos Eestiga. Siirus, avatus, tundelisus. Armastusluuletustes matkis Petrarcat. La Fontaine: klassitsismi hilisem suurkuju Prantsusmaal. Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid
III Tee oma tegude eesmärgiks iseenese täiuslikkus ja võõras õnnelikkus. 27. Heideggeri mõtlemise põhiterminid (Sein, Dasein, eksistentsiaalid, aletheia). MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Ütleb, et teadlased on rehkendavad mõtlejad, mitte küsivad, kes aletheia (a varjamatus, letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine
eimiski". Sartre uskus, et inimese saatus on tema enese kätes. ALBERT CAMUS (19131960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu
annaabi.ee 
