( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel. Eksikaator Põlemine Väävel looduses Elusorganismide elutegevuses vajalik element. Looduses esineb protsesside vahel tasakaal Toimub väävli ringkäik looduses: Happevihmad Kütuste Põlemisel paiskub õhku SO2 , SO3, ja NOx. Oksüdeerudes põhjustab happe- vihmade teket. pH vihmaveel 6-5,5. pH happevihmal võib olla alla ka 4. Happevihmad põhjustavad taimede hävimist, metsade hukkumist, ehitusmaterjalide lagunemist, metallide korrosiooni.
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Pundumiskiiruse määramine Kaaluda naturaalpuidust ja termotöödeldud puidust katsekehad Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas Paigutada üks katsekeha keeduklaasi radiaalsuunas ja teine tangentsiaalsuunas pundumise määramiseks Paigutada katsekehad keeduklaasiga indikaatorkellade alla Registreerida indikaatorkellade algnäidud
-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus
Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2...3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse. Kütus peab paiknema tiiglis ühtlase kihina. Tuhasisaldus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega.
Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne,
Väävelhape Valem Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Värvuseta ja lõhnata Veest kaks korda raskem, vees hästi lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. ...
Sellest saab leida kristallvee massi. Lahustades soola vees ja pannes selles sisalduva metalli reageerima rohkem aktiivse metalliga saab eraldada vase massi. Kloriidioonide sisaldus arvutatakse masside vahest. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Kasutatavad ained: CuxCly · zH2O, alumiiniumi pulber, 6M HCl, 95% etanool. Töövahendid ja seadmed: Tiigel, keeduklaas (100mL), mõõtsilinder (25 ja 50mL), klaaspulk, uuriklaas, spaatel, tiiglitangid, skalpell, pintsetid, eksikaator, vaakumfiltreerimise seade koos Bühneri lehtriga, filterpaber, elektripliit, analüütilised ja tehnilised kaalud, kuivatuskapp TÖÖ KÄIK Vaskkloriidkristallhüdraadist vee eraldamiseks kaalusin tiiglis kindla koguse proovi ja kuumutasin seda. Lõpetasin kuumutamise, kui värvus kogu proovi ulatuses oli sinisest pruuniks muutunud. Seejärel jahutasin proovi eksikaatoris ja kaalusin järelejäänud proovi massi
kui pole piisavalt hapniku 2H2S + O2 = 2S + 2H2O · Väävlihapnikuühendid Väävlishape = H2SO3 2H2SO3 + O2 = 2H2SO4 SO3 on tugev oksüdeeruja eraldab palju soojust H2SO4 on väävelhape Lahejendatud väävelhape H2SO4(lah) + NaOh = Na2SO4 H2SO4(lah) + CaO= CaSO4 +H2O H2SO4(lah)+ Na2CO3 = Na2So4+ CO2 + H20 H2SO4(lah) + Zn = ZnSO4 + H2 H2SO4(lah) + Fe =FeSO4 + H2 Konts väävelhape on väga hügroskoopne ( Seob palju vett) Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum mille põhja pannakse vett neelav aine Konts H2SO4 on tugev oksüdeerrija · Sulfaadid Sulfaadiioonide kindlaks tegemisel kasutatakse baariumisoola (tekib valge sade) Ba+ SO4 = BaSO4 Levinumad sulfaadid on taimekasvanduses ja ( vaskvitriol ;raudvitrol ) Väävel üks tähtsaim tööstuse tooraine. Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni
- Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool • Mis on tuhavaba filter? - filtrid, mis on vabastatud liigsetest mineraalainetest hapetega pesemise teel • Mis on sademe pesemine? - Sademe pesemise eesmärgiks on tema poolt adsorbeeritud lisandite ja emalahuse jääkide eemaldamine. • Mis on pesemise täielikkuse proov? - Tagab, et kõik vajalikud ioonid oleksid sademega lahusest välja tulnud • Mis on eksikaator? - Õhukindel klaasanum, mis tagab stabiilse keskkonna • Mis on muhvelahi? - Ahi, mis on mõeldud kõrgetele temperatuuridele, tuhastusahi • Millel põhineb neutralisatsioonimeetod? - Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega ja vastupidi e. HAPPE + ALUS = SOOL + VESI • Millel põhineb redoksmeetod? - Põhineb oksüdatsiooni astme muutumisel. • Milleks kasutatakse mõõtkolbi? – lahuse valmistamiseks või suurte vedelikehulkade mõõtmiseks, lahjendamiseks
ammooniumkloriidi (NH4Cl) kuumutamisel 12.Võrdle Konts. H2SO4 Lahj. H2SO4 Pruun, õlijas Vedel Ei reageeri metallidega Reageerib metallidega söestab orgaanilist ainet Söövitab Hügroskoopne – imab vett Pole hügroskoopne Ainete kuivatamine - eksikaator Valge fosfor Punane fosfor P4 – polümeer Pn Mürgine, isesüttiv Pole mürgine, ise ei sütti Helendab Ei helenda Vees ei lahustu Väheaktiivne Muutub punaseks fosforiks Tikutoosi pind (riba) tikupead
Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi
Katse2. Leekreaktsioonide kasutamine metallikatioonide määramiseks. Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O nh2o=0,38g/18g/mol = 0,021mol Msool= 0,74g n = m/m = 0,74g/160g/mol = 0,0046 mol 6. Keemiline kineetika ja tasakaal 6.1Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Katse 1. Töövahendid: 1M HCl, Zn, Al, Sn, Cu, katseklaasid. Metall Järeldus Zn reageerib aktiivselt happelahusega
Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Marco Oolo , Aulis Puri, Daniel Dorch, Kristjan Ostov, Margus Laur Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid
temaga kokkupuutel, regeerib tormiliselt veega moodustades väävelhappe. Väävelhape on värvuseta, lõhnata, veest 2x raskem. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades soojust. Hapet tuleb valada vette, mitte vastupidi. Lahjendatud väävalehape reageerib aluste, aluseliste oksiididega ja pingereas vesinikust vasakul asuvate metallidega. Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V
välja. Kontsentreeritud väävelhape on väga hügroskoopne, mistõttu võib ta lahtiselt seistes enda sisse siduda väga tugevasti vett. Niiskust neelava omaduse tõttu kasutatakse ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida soovitakse kuivatada. Samuti kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Eksikaator (Pildiallikas autori erakogust) Kontsentreeritud väävelhape on väga tugev oksüdeerija. Külmalt ei reageeri Fe, Cr, Al -ga. Kuumutamisel reageerib suurema osa metallidega. "Veevaene" väävelhape ei dissotsieeru eriti hästi ja vesinikioonide sisaldus temas on madal. Sellises olukorras on sulfaatioon tugevam oksüdeerija ja reaktsiooni käigus vesinikku ei eraldu
Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon (eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend. Tiigel jahutati eksikaatoris ja kaaluti. Kuumutamist korrati konstantse kaalu saavutamiseni. Kuumutamisel vähenenud mass vastas soolast eraldunud kristallvee massile.
) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta. DENITRIFIKATSIOON- nitraatide redutseerumine bakterite toimel lämmastikuks või madala o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid). EKSIKAATOR- erilise kujuga klaasnõu. ELEKTRONID- üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümritseva elektronkatte.Tähis e-. ELEKTRONIPAAR- ühel orbitaalil asuvad kaks elektroni, mis moodustavad ühise elektronpilve. ELEKTRONGAAS- metalliaatomite valentselektronide kogum kristallvõres. ELEKTRONKATE- aatomituuma ümber tiirlevad elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. ELEKTRONKIHT- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest.
annaabi.ee 
