· Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal.
Majanduslik julgeolek (riigi seisukohalt)- Maavarade olemasolu, Maavarade omamine, Maavarade kasutamine Regionaalne julgeolek – organisatsioonide alus- Regioon ja julgeolek, Geograafia ja rahu, Geograafia ja huvid, Ajalugu (Euroopa – kokkuhoid) Europol (EL) – 1975/1993 – uus peakorter Haagis ÜRO eelne Esimene maailmasõda – Rahvasteliit Teine maailmasõda – ÜRO 1944: Üleüldine Rahvusvahelise Organisatsiooni Plaan 1941: esimest korda Londonis (eksiilvalitsused) 1941: USA ja Suurbritannia riigijuhid Argentiinas “Atlandi Harta” 1942: esmakordne “Ühinenud rahvad” kasutamine (F.D.Roosevelt) – United Nations – United States 1943: “Ühine Julgeolekudeklaratsioon” Moskvas 1943: Teherani kohtumine 1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks Jalta konverents- Loodav hääletussüsteem, N.Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid)
18.12.09 Tallinn. Peale sõda Sõda muutis kõik, pöörduti tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud, valimistulemusi võltsiti või jäeti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremat. Peamisteks takistusteks radikaalsete muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte revolutsionäärid või fashistid, kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale heidetud, vaid eksiilvalitsused, kes olid tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänud aastakümnetel juhtunud õnnetused- pärast 1918 aastat käest lastud võimalused , 1929 aasta börsikrahhile
Tallinn 2009 Sõda muutis kõik pöörduda tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud valimistulaemusi võetsiti või lälti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremalt. Peamisteks takistusteks radikaalselt muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte reatsionäärid või fashistid kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale keidetud, vaid eksiilvalitsused kes olid tagasitulekult kavandades sõja Londonis ühe elanud. Aastail 1944 -- 19 45 mitmesuguste poliitiliselte rühmad omakorda suhtumised võimudesse samuti kahtlustavalt. Prantsusmaal ja Norras ei tunnistatud 935. aastal valitud seaduseandjaid nende tegevuse eest 1940. aastal enam usaldusväärseks. Mõnes riigis sõja ajal toitumine ja arstiabi isegi parenesid: nii meeste kui ka naiste mobiliseerimine totaalse sõja vankri ette
NLi trumbiks olid ülddemokraatlikud väärtused (NLi põhiseadus oli erakordselt demokraatlik). Polnud ühtegi teist põhiseadust, kus oleksid sellised vabadused ja õigused sõnastatud. Tegelikkusel oli sel muidugi vähe pistmist. UK vastav esimene dokument on pärit juunist 1941. See oli pisut enne, kui NL sõtta astus Saksamaa vastu. Brittide dokument kandis nime Liitlastevaheline Deklaratsioon (UK ja tema dominioonid, sellele lisaks praktiliselt kõik Euroopa eksiilvalitsused). Selles deklaratsioonis juhiti tähelepanu, et sõja lõppedes tuleb hakata tugevdama olemasolevaid organisatsioone, et säilitada rahu. Pr. kirjutas Charles de Gaulle’i juhtimisel brittide deklaratsioonile alla. Prantslased ei saanud hästi aru, mis RLil nii väga viga oli. USA ja UK koondumine on tuntud kui Atlandi harta. August 1941 kirjutasid kahe riigi liidrid sellele alla. Roosevelt ja Churchill tegid seda Newfoundlandi sõjaväebaasis.
annaabi.ee 
