Taasavastus võimendab traditsioonilisi tarneahela juhtimise teadmisi sobitada äristrateegia tarneahela strateegiaga. 2. Transformatsioon (ümberkujundus). Sellel tasemel tegeletakse spetsiifiliste tarneahela funktsioonidega, nagu müügi ja operatsioonide planeerimine, jaotuse juhtimine, hankestrateegia, klienditugi ja tarneahela tehnoloogia. 3. Implementatsioon (rakendus). Sellel tasemel on tähelepanu suunatud eelkõige inimressurssidele ja organisatsioonilistele muudatustele. 4. Eksekutsioon (täitmine). Sellel tasemel tegeletakse protsessidega. 4PL-i pakkuja võtab vastutuse tarneahela erinevate funktsioonide ja protsesside üle, nt transpordi ja laotegevuse üle. 4PL kontseptsioon pakub tarneahela integreerimisel järgmisi võimalusi: *tulude suurendamine *operatsioonikulude vähendamine *inimkapitali (tööjõukulud) vähendamine *seotud kapitali (transpordivahendid, laod, seadmed jne) vähendamine.
Avalikkuse pm §72: täiskogu istungi, hääletamise avalikkus. Enamuse pm §73. Kvooruminõuded §70. Vähemuse kaitse pm. Fraktsioonil kindlad õigused, tugi, mis üksikutel saadikutel puuduvad. PS VI ptk. Vabariigi Valitsus Rahvas- täitmisfunktsioon: seadusandlus- kontrollimise funkts: XI. Riigikontroll; riigikogu- rahandus- XII. Õiguskantsler; president- välissuhted- XIII. Kohus; valitsus- riigikaitse- XIV. KOV. Võimude lahusus: legislatsioon on üldjuhtumite reguleerimine; eksekutsioon on üldjuhtude realiseerimine üksikjuhtudel, nt. haldus- ja kohtuakt: (seadusandlik); administratsioon (täidesaatev); jurisdiktsioon (kohtuvõim). VV on täidesaatev võim (§86). Poliitika määramise rakendid: seadusandlus VV+RK+VP; rahandus ja riigieelarve VV+RK+VP; välissuhted RK, VP, VV; riigikaitse RK, VP, VV. Põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksinda. Poliitika kindlaksmääramine on jagatud kõrgemate organite vahel-> VV osaleb riigi
* funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus 1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59 2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon) 2.1) Administratsioon – täidesaatev riigivõim > Vabariigi Valitsus § 86 2.2) Jurisdiktsioon – kohtuvõim > kohus Vabariigi Valitsus §86: täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele - tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine)
õiguskultuur ning õiguskuulekus. MÕISTED Objektiivne õigus – õigusnormide kogum, üksikutest õigusnormidest struktureeritud õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus – õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur – seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt – õiguse üldakt ja üksikakt Õigusakt – üldakt ja üksikakt
Kui M + E (või M + E), siis Z - M, kusjuures ta eeldab siinjuures n.n. normaaljuhtu, mil sunniakt pöördub vahetult tõesti selle inimese vastu, kes sotsiaalkahjulikult käituski. Tähistused: - M : inimese käitumine üldse (resp: tegu!!), h - M : s.h tegevus, u - M : s.h tegevusetus, - E : sündmus, - Z : sunniakt (karistus või eksekutsioon). Relatsioon Z - M on H.Kelsenil sisuliselt juriidiline kohustus, mille sisuks on: kui üks isik käitus sotsiaalkahjulikult, siis on selles relatsioonis endas konkreetselt sätestatud teisel isikul (!) kohustus rakendada sotsiaalkahjulikult käitunu suhtes sunniakti. Aga sotsiaalkahjulikult käitunul on omakorda samas allikas sätestatu kohaselt kohustus sallida sunniakti kohaldamist tema suhtes. Eeldus kui a ei tarvitse H.Kelseni selgitust mööda seejuures
annaabi.ee 
