faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT,
faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT,
käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Laboritest Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. DEFINITSIOONID Loeng 11 Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu
käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Laboritest Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. DEFINITSIOONID Loeng 11 Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu
faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT,
annaabi.ee 
