miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn ,,surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see punkt edaspidi valet värvi või kui ühe ekraanipunkti kõik vedelkristallid on kogu aeg pinge all, siis see punkt helendab jäävalt (või on kogu aeg must).
Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart. Uutel arvutitel on standardiks SuperVGA graafikakaart, varem toodeti ka EGA, VGA, Hercules jm. kaarte. Multimeedia-programmide kasutamiseks peab arvutis olema veel helikaart. Monitoripildi kvaliteedi määrab kaadrilaotussagedus, mida mõõdetakse hertsides. Kaadri-laotus-sagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Lihtsate rakendus-programmidega tööks soovitatakse osta monitor, mille ekraanipunktide eraldusaste on 800x600 pikselit ja kaadrilaotussagedus 76 Hz. Ingliskeelne tekst Non-Interlaced monitori karbil tähendab, et tegemist on järjestlaotusega kuvaga. Interlaced märgib ülerealaotust, s.t. et kujutis tuuakse ekraanile kahe vaheliti poolkaadrina nagu televiisoris. Ekraanile joonistatakse iga teine laotusjoon, siis viiakse kiir tagasi ekraani ülaserva ja joonistatakse eelmine kord vahelejäänud read. Monitori ostmisel on oluline vaadata ka tema suurust. Mõõdetakse ekraani
miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese „lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn „surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see punkt edaspidi valet värvi või kui ühe ekraanipunkti kõik vedelkristallid on kogu aeg pinge all, siis see punkt helendab jäävalt (või on kogu aeg must).
ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024x768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistore, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast. Peamiseks erinevuseks on see, et kui kineskoopmonitori puhul kirjutati pilti pidevalt üle ning selleks, et see inimese jaoks tunduks paigalseisev, tehti seda lihtsalt piisavalt kiiresti (soovitavalt vähemalt 85 korda sekundis), siis LCD pilt seisab paigal seni, kuni seda tuleb
kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste see on fosfor, mis on tänu lisanditele võimeline eraldama kolme põhivärvi (RGB) valgust. Andes elektrootidele pinge, gaas ioniseeritakse ja ta muutub plasmaks. Selle tulemusena eraldub UV-valgus, mis ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood.
· tühikuklahv (Space key) · sisestusklahv (Enter key) · tagasilükkeklahv (Backspace key) · lisamisklahv (Insert key) · kustutusklahv (Delete key) · algus- ja lõpuklahv (Home key, End key) · leheküljeklahvid (Page Up key, Page Down key) · numbrilukustusklahv (Num Lock key) Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab. Hiir (mouse) on osutusseadis ekraanipunktide äranäita- miseks. Kasutatakse mehaanilisi (kuuliga) ning optili- si (valgusdioodiga) hiiri. Optilised hiired muutusid hin- nalt konkurentsivõimeliseks paar aastat tagasi, nad pea- vad kauem vastu (pole kuluvaid osi), ei vaja puhastamist ning on vähenõudlikumad kontaktpinna suhtes. Optiliste hiirte puuduseks on hiirekursori ootamatu hüplemine. Foto 41. Mehaaniline hiir Hiireklahvide tüüpilised tähendused: seestpoolt
annaabi.ee 
