Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine
Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine
Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3
Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3
Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke
vesilahused, veeauru segu) 34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e dünamometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilises murranguvööndis Regionaal e dünamotermaalne metaformis areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt
Veeauru (fluidi) defitsiidil läheb täiendava soojuse lisamisel kivimite tahke moone edasi pôhiliselt pürokseenide tekkega. Selliseid tingimusi (temp. 700 800°C; rõhk 510 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punaserohelisevärviline granaat pürokseenkivim eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. 25. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. Intrusiivseist lasumusvormidest on levinumad:
kivimite tahke moone edasi pôhiliselt pürokseenide tekkega. Selliseid tingimusi (temp. 700- 800°C; rõhk 5-10 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punase-rohelisevärviline granaat-pürokseenkivim - eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. · Retrograatsel metamorfismil eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber küünekivi-plagioklasskivimiks - amfiboliidiks. 140. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra
annaabi.ee 
