Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika, ehk joone, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas, vahetus läheduses. Kuu tee taevas lõikab ekliptikat kahes punktis - Kuu orbiidi sõlmedes. Kui Päike asub täiskuu või noorkuu ajal neid sõlmi ühendaval joonel või selle läheduses, satuvad kolm keha ühele joonele ja tulemuseks ongi varjutus.
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused
veeaur, inertsgaasid.11. Inimtegevuse mõju:energiatootmine ohtlik-viib t tõusuni.13.Aastaaegade muutumisel Päikese asukoht muutub, nt Eestis talvel madalamal kui suvel.14. Tähtkujud:Kuu tee tähtede suhtes jagati 12 sodiaagi tähtkujuks. Kuu ränne kirjeldas ka Päikese liikumist taevas. Kasutati teavatähti, kuna taevasse ei saa kirjutada.15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat.16.Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.17. Maa liikumine jagatakse:tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline
Sodiaak Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka astronoomid arvestasid sodiaagirõngal Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumist. Ekliptika läbib tänapäeval 13 tähtkuju, kuid mitme teisegi tähtkuju nurk asub ekliptika lähedal ja tihti liigub Kuu läbi nende tähtkujude. Kreeka astronoom Hipparchos (190120 eKr) pidas
Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Selgita päikese- ja täheööpäeva erinevustTäheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku. Et Maa asend kinnistähtede suhtes muutub väga vähe, võib täispöörde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistähe järjestikuste kulminatsioonide vahel. Keskmine täheööpäev kestab 23 tundi, 56 minutit ja 4,09054 sekundit. Ööpäevaks ehk keskmiseks päikeseööpäevaks aga loetakse keskmist ajavahemikku, mille
taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja Kuu ja planeetide jälgimise hõlbustamiseks. Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. 15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat. Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju 16. See, et tähtede asend taevasfääril on püsiv on seletatav sellega, et tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. 17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis,
Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb rehkendada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui jah, toimub varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul - nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemisperiood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Veenduge: need
protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi.
Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb arvutada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui vastus on jah, siis tekib ka varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt:
mingit tagatist,et taevasfääril lähestikku asuvad,meie jaoks ilusaid tähtkujusid moodustavad tähed on ka tegelikult üksteise lähedal.Näitena võib tuua Kassiopeia , tähtkuju heledamaid tähti eraldab ruumis 600 valgusaastat,samal ajal asub Sirius Alfairist vaid 25 valgusaasta kaugusel.Et meie paikneme aga nende vahel,näeme neid tähti taevas hoopis eri suundades. Sodiaak ...kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 tähtkuju,mida Päike läbib näivalt oma aastasel teekonnal. Teiseks küllalt levinud definitsiooni kohaselt moodustuvad sodiaagi tähtkujud,mida läbivad aasta jooksul Päike,Kuu ja planeedid. Sodiaagi-sarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat eKr nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias. Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka
2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad. 4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Peale
Pöörlemine. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C
Maad pöörleva kehana võib käsitleda kui suurt vurri maailmaruumis. Vaba vurr teatavasti säilitab oma telje kindla asendi ruumis. Maa telje ja orbiiditasandi vaheline nurk on umbes 66°33. Sellest tulenevalt liigub Päike oma näiva aastaringse liikumise käigus mööda ringi, mille lõikumistasand taevasfääriga on ekvaatoritasandi suhtes 23°27 nurga all. Seda Päikese aastaringse liikumise ringi nimetatakse ekliptikaks (kr. ekleiptike). Nii teeb Päike aasta jooksul täisringi mööda ekliptikat, muutes pidevalt oma ekvatoriaalkoordinaate deklinatsiooni ja otsetõusu. Ekliptikatasandi kaldenurgast tulenevalt muutub Päikese deklinatsioon 23°27N-st kuni 23°27 S-ni, kusjuures otsetõus muutub 0° kuni 360°.
et ajal, mil põhjapoolkeral on suvi, asub Maa oma orbiidil hoopis Päikesest kaugemal kui talvel. 7.3. KUU TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Et Kuul kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Maa täpselt sama palju aega kui ühe täispöörde tegemiseks ümber oma kujutletava telje on Kuu kogu aeg suunatud Maa poole ühe ja sama küljega. Kuu tiirlemistasand on Maa orbiidi suhtes umbes 5° nurga all kaldu, mistõttu paistab Kuu meile taevas kord üleval, kord allpool ekliptikat. On vaid kaks kohta, kus Kuu tiirlemistasand lõikub ekliptikaga. Neid punkte nimetatakse sõlmedeks. Kui Kuu, Maa ja Päike jäävad sõlmi ühendavale joonele, toimuvad Kuu- või Päikesevarjutused. Selline olukord tuleb siiski piisavalt harva ette. 7.4. KUU FAASID Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii
annaabi.ee 
