Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas. 1955 A.Vlassov. Elamukvartal Tallinnas Tartu maanteel. 1954 KOKKUVÕTE Peamiselt mõjutas kunsti Nõukogulik ideoloogia. I Nõukogude okupatsioon põhjustas muutusi Eesti kunstis.
JUGENDSTIIL 19 sajandi lõpul tärkas soov vabaneda juba poolsajandit kestnud kunstistiilide segust. Vastandika eklektikale sooviti luua uus omapärande kunstistiil. Juugendkunstnike eesmärkideks oli: · soov vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust; · soov luua stiil, mis kujundaks keskkonda. Kõige enam õnnestus neid eesmärke saavutada arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis ja vähemal määral maalis ja skulptuuris. Juugend taotles eelkõige dekoratiivsust, kaunistamisel kasutatai looduslikke kujundeid- taimi, linde, putukaid, inimfiguure.
JUUGENDSTIIL 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja
Juugendstiil 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus")
.............................................................................................................................. ...........5 2 Sissejuhatus 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa
Kunstiajalugu Kunst 19.-20. sajandil JUUGEND 19.saj lõpp-20.saj algus Juugendstiil Art nouveau. Modern Style. Jugendstil Kõrvuti sümbolismiga hakkas levima uus stiil, mis kandis erinevaid nimesid. Eklektikale vastandiks püüti luua uut, omapärast, funktionaalset, lihtsat stiili, mida saaks kasutada arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja reklaamikujunduses. Jugendstiil on naiselik stiil, kus pöörati erilist tähelepanu riietusele, kodu sisustamisele. Pearõhk dekoratiivsusel, sujuvalt voogavatel joontel. Ornamentika äärmiselt ilutsev. Juugend sündis Inglismaal. Edvard Burne 1834-1896 Suurbritannias levis käsitööharrastus
Henri de ToulouseLautrec. 1893. Kaks naist. 1894. Tualett. 1896. Henri de ToulouseLautrec. Üksi. 1896. JUUGEND JA SÜMBOLISM 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel
arendada, kuid 1950. aastaks allutati kultuurielu täielikult stalinismi reeglitele. Kunsti ideoloogiale mittevastamise korral ähvardas kunstnikke terror. Mitmeid kunstnikke ja suur rühm üliõpilasi vangistati või küüditati. Kunstnike Liidus toimus ,,suurpuhastus" ning professionaalide asemele tulid truualamlikud ja enamasti andetud karjeristid. Arhitektuuris keelati funktsionalism ja vihjed sellele, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. See toetus 19. sajandi klassitsismile ja eklektikale, kaunistusena mõnikord ka baroki elemendid. 20. Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel? Milliseid vorme viljeldi? 1960ndatel kasutati üht iseäralikku stiilikeelt mis on selle nimi? Näited Ametliku kunstiga pahuksis oleks kes? Maal 160.aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh abstraktsinismi suunas. Leppo Mikko kubismist mõjutava üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja
Aias leidub aga maalilisi jõekäärusid ja saarekesi, mis on sildadega omavahel ühendatud. Kaugemal metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga. [23] Joonis 5.5 Kolu mõis 13 JUUGEND Juugendstiil tekkis 19. saj lõpul Saksamaal reaktsioonina ajalooliste stiilide matkimise ja USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". [12] Juugendstiil jaguneb maaliliseks ja geomeetriliseks. Iseloomustab tunduvalt vabam kompositsioon, eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest. Suurt tähelepanu pööratakse ruumide ja ruumigruppide omavahelisele seosele, nende
annaabi.ee 
