ja babüloonlased, kes moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus väiksem, arvatavasti oli ka nende haritus ja organiseeritustase madalam. Kui Araabia vallutas Pärsia hoidsid viimased oma kultuurist, keelest, kunstist ja kirjandusest uhkusega kinni. Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa
Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel
ja makstaks korrapäraselt makse. Sel moel suutsid pärslased rajada küllalt hästi toimiva riikliku korralduse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate
Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke:
Ei hakatud peale suruma oma tavasid ja püüti sel teel tagada kohalike ülikute lojaalsus. Nad võtsid alistatud rahvastelt palju ise üle. Pärisrahvastelt nõuti vaid, et nad tunnustaksid Pärsia kuninga ülemvõimu ja maksaksid korrapäraselt makse. Nii toimis suurriik küllaltki hästi. Impeeriumi eesotsas seisev suurkuningas sõitis koos oma hiiglasliku õukonnaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt uhketes paleedes riigi neljas pealinnas - Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohapeal, nn asehaldurkondades, juhtisid riiki kuninga asevalitsejad satraabid. ZARATHUSTRA ÕPETUS. Eraldi tasuks natuke pikemalt peatuda Pärsia usundil. Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a. paiku eKr seal tegutsenud jutlustaja Zarathustra tegevuse tagajärjel. Selle õpetuse kohaselt valitseb maailma Ahuramazda -
Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatud tavaliselt neljas suurejooneliseses kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohalikku sõjaväge juhtisid staraabid. Suurt tähelepalun pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine ühest otsast teise. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Religioon- Pärslaste varajane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid preetrid, kelle amet oli päritud ja
annaabi.ee 
