* Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23
* Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23
kääviniidid Varuaine-munavalge, piim (kaseiin) Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline-putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus
võimalusi. Arvutilingvistika mängib kaasaegses ühiskonnas olulist rolli ning on perspektiivikas ala mida arendada. Rakendused on kasutusel nii eraettevõtluses kui ka teduslikes uurimistöödes. Arvutilingvistika esimene suurem taksitus oli ja osaliselt ka on keeleressursside digitaliseerimine. Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas inimestele või programmidele. Üldjuhul kehtib see siiki suulise kõne kohta, kus eisneb palju variatsioone ja olustikust sõltuvaid nüansse. Digitaliseeriud keeleressursse kasutatakse nii uurimistöödes kui ka prkatiliste lahenduste loomisel. Viimasteks on laialdaselt kasutusel olevad veebisõnastikud, tesaurused, õigekirjakontrollid, masintõlked ja automaatne kõnetuvstus. Uurimistöödes kasutatakse keelekorpuseid ning nendes olevate allkeele võrdlusi, mille põhjal saab järeldusi teha keele muutumise, sõnasageduste või muu huvipakkuva kohta. Uurimismeetodid on tihti
KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes. Sellisteks osakesteks footonid ja neutriinod.
ravimeetodid. KAS ON NAKKAV? Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu kandlusega inimene. Meestel eisneb pageli habeme piirkonnas. Pustulid võivad olla üksikult või üle kogu peanaha, võivad tekkida verised koorikud. Haigus võib lisanduda seborroilisele põletikule. Pustulid on karvanääpsu ümbruses. Võib kesta mõnest päevast mitme kuuni. RAVI/SOOVITUS Leevendus - habeme ajamine ja raseerimine keelatud. Parandada hügieeni. KAS ON NAKKAV? naha karvanääpsu bakter-nakkus
Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus 4 Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või hüperkineetilis-hüpotoonilised. Akineetilis-rigiidsete kahjustuste puhul esineb liiga vähe liigutusi, sinna alla kuuluvad parkinsonistlikud sündroomid. Hüperkineetilis-hüpotooniliste kahjustuste puhul eisneb liiga palju liigutusi ja selle kahjustussündroomi alla kuuluvad vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused nagu düstooniad, korea, ballism, treemor jne. Tasakaal ja koordinatsioon. Väikeaju kahjustussündroomid. Väikeaju juhib: 2 poolkera- reguleerivad jäsemete koordinatsiooni . Häire puhul liigutused muutuvad ebatäpseks, ataktiliseks. (tahetelisi liigutusi reguleerib) Vermis (uss)- vastutab üldise tasakaalu eest. Väikeaju on kontaktis paljude ajuosadega.
annaabi.ee 
