Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et magama heita
See on samuti sellepärast, et nad keelduvad olema need, kes nad on. Inimesed, kes ei ole saavutanud edu ja võimalust olla seeläbi rikas. Soovides olla see, kes nad pole, alustavad nad teiste inimeste hävitamist. Õigustamatud hävitamist. Inimene peab leppima iseendaga, leppima oma elujärjega, nii nagu ta ise seda on suutnud omale tagada, hävitamata sealjuures teisi ja iseennast. ,,Kes on mässaja? See on inimene, kes ütleb ei. Ent ehkki ta keeldub, ei anna ta alla: astudes eismese sammu mässu teel, ütleb ta samas jah. Ori, kes on terve elu käske täitnud, peab akitselt vastuvõetamatuks uut korraldust. Mis on selle mässu sisu?" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda" Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab
"nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui eismese jõulupüha jumalateenistusi. Paljudes asulates püstitatakse juba alguses keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani (langeb kokku õigeusu jõululaupäevaga). Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud
Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. · Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. · Vallutati It, Aafr-Põhja rannik, Hisp lõunaosa ja Vahemere saared. Sõjad Pärsiaga plnud edukad. · Riigikassasse kogunes kasumit mitmesuguste kaupade ( orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm) läbiveo arvelt. · 6 saj II poolel rajasid slaavlased Balkani poolsaarele eismese Bulgaaria riigi (681-1018). (Bütsantsi vaenlane.) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle
leping pidi olema salajande, tuli see üsna ruttu päevavalgele ja vähendas MTÜ populaarsust tundivalt. Sügis 1934 valitsuse ette kerkis küsimus: mis teha? Kas kaitseseisukord tühistada? Esimene samm diktatuuri suunas 25.08.1934 siseministriks Karl Einbund. 28 aastal ühendatyud kohtu- ja siseministeerium lahutati taas. Väideti, et Einbund viis ellu kõik Pätsi ja Laidoneri otsused, teised väitsid, et hoopis Einbund on ideede genereerija ja elluviija. Pälvis tähelepanu juba oma eismese sõnavõtuga väitis otseslt, et Eestis on tegemist autoritaarse valitsusega, lisas, et autoritaarsus on välja kujunenud pol situatsioonist johtuvalt, see on ainus viis kriisist väljumiseks. Juba paar päeva hiljem sisekaitse ülemaks ja peaministri asetätijaks. Esimene küsimus, mis Einbundil lahendada tuli, oli seotud kaitseseisukorra jätkamisega. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks
annaabi.ee 
