Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli kasutatud 2 eeslauljat, kes lõid väga erineva meeleolu. Sellel palal eiolnud otsest helistikku. Eeslauljad, koor ja bänd ei töötanud kooskõlas. Tundus nagu kõigil oleks erinev teos esitada. Iseeenesest teos mulle ei meeldinud, sest see tekitab kõledust ja väga raske on seda kuulata. Pikad pausid ja väga ebameeldivad heli kooskõlad.
Lidia Roots 1906-1996 lõpetas 1931 Leningradi Pedagoogilise Instituudi ajaloo vallas. Aspirant juba ülikoolis, seejärel õpetaja mitmel pool Venemaal. 1944 ustava partei südurina Eestisse Tartu Riiklikusse Ülikooli. Partei ajalugu andis, siis üldajalugu. 1971 Ajaloo kandidaadi kaitses 1957. Schleswig-Holsteini küsimuse kohta, kui võeti Taanilt ja Preisimaaga liideti. Väga aktiivne partei organisatsiooni tegelane. Oli aktiivne kom noor nagu Moosbergki. Eiolnud tark inimene, loengus polnud polnud midagi kuulata, Rosenberg pani poppi. Viktor Maamägi (1917-2005) hilisem Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi dirktor. 1936-1941 õppis ajalugu. Kodusõda Soomes 1918 diplomi tööks. Sõdis, peale sõda 1946 Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi töötaja. Pärines Leningradi eesti asundusest. Tundis materjali aga ta maalis pilti tõepärast üpris kaugel. 1930. aastate keskpaigas, 1940. aastatel Nõukoguliku ajalooteaduse juhtfiguur
Kirjeldasid ilusaid stseene nt lamburiarmastusest. idüll. Apollonios oli mõna aega ka rmtkogu ülem. Tema ei armastanud lühivorme, vaid püüdis taastada kreeka eepika traditsioone. Ainsa meieni säilinud hellenistliku eepose autor. Rääkis sõidust kuldvillakumaale. Suht lähedal Kallimachose müt luulele. Samuti stilistiliselt rafineeritud ja vanu osaliselt ununenud müüdiversioone kunstiliselt kombineeriv ja nendega eputav. Seega selget pol ega ük-likku sõnumit nendes teostes eiolnud. Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast). Klas ja arh per kirjandusel alati mingi sügav pol jms eesmärk. Filosoofia ja teadus. Klas per-l olid need praktiliselt koos, ei saanud eristada. Filosoofid olid teatud mõttes loodusfilosoofid. Nüüd läksid mõlemad oma rada. Filosoofia keskendus õnne saavutamise probleemidele. Füüsilist maailma hakkasid seletama erinevad teadusharud. Viimane universaal, kes tegeles juba hel-per-l oli Theophrostos Aristotelese õpilane
püstitamine. Hilis - Egiptuse ajal ( 11. saj. eKr. - 4. saj. eKr. ) oli riik pidevas mõõnaperioodis, üksikute väheste tõusulainete ajal püüti täiendada olemasolevaid templeid ( nt. ehitati veel üks püloon Karnaki templile, templi uue õue siseseinte äärde paigutati kaherealine kolonnaad jms. ). Kuigi uusehitused oma mastaapidelt mõnigi kord ületasid varemloodut, ei lisanud nad egiptuse arhitektuurile põhimõtteliselt midagi uut. Uut eiolnud ka haudehitistes - vaaraod maeti endiselt Kuningate orgu, tegelikult aga sammus kogu Vana Egiptuse kultuur vastu oma hääbumisele. 16 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kige varasemaks kandijaks antiikmaailmas oli kreeta- mükeene e. egeuse kultuur, mis itses Egeuse mere rannikul ja saartel aastail 3000-1100 e.Kr.
sõpruslepe, sellega läks ka Leedu NL huvisfääri, Sm sai vastutasuks mõningad Poola alad. Veel üks maatükk lõuna pool, varem Vene impeeriumile kuulunud, toolal Rumeenia koosseisus olnud Besaraabiat nõudis ka Stalin endale. Tegemist oli ka endise Vene impeeriumi läänepiiride taastamisega. Kõik ilmasõja lõppedes Vm küljest eraldunud väikeriigid tuli uuesti liita NL-ga. MRP salaprotokoll tegi sisuliselt NL-st ja Sm-st liitlased. Eiolnud kohustatud teineteise toeks sõtta astuma, aga ühtlustasid oma pol-t ja tunnustasid teineteise vallutusi, oluline oli ka laienenud kaubavahetus. Sm hakkas saama strateegilist toorainet, NL sai võimaluse hankida relvanäidised, et neid toota. Hitler, olles tagala kindlustanud, vältinud ühisrinde tekkimise, söandas 1.sept 1939 käivitada Saksa-Poola sõja. Edu tõi Sm-le ennekõike uudne taktika- välksõja taktika. Kui enamikus
annaabi.ee 
