1951. An Outline of Philosophy. London. 5 27.10.2016 Õppekirjandus Kordamisküsimused Eintalu, Jüri 2005. Filosoofia 1. Mida võib silmas pidada sõnaga klassifikatsioon. Filosoofia ,,filosoofia"? põhiküsimusi. Tln, lk 16-25. 2. Mida tähendab, et filosoofia Künnapas, Teodor 1992. Suured põhiküsimused on koolkonna mõtlejad. Tln, lk 10-16. spetsiifilised? 3. Selgitage filosoofiliste küsimuste
tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tea 2003 Jüri Eintalu ,,Loogika näidisülesanded ja harjutused" lk.3-10, 2006 http://wiki.zzz.ee/index.php/Aristotelese_loogika http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 11
Seda positsiooni väljendab kindel tees või vähemkindel hüpotees. Argument võib olla argumentatsiooni komponent, kuid ei ole “element” kui lahutamatu algosake: sellel on struktuur ja otstarve ning sisu ja (esitus)vorm. Argumenteerimise sammud Teesi või hüpoteesi püstitamine. Arutluskäigu kavandamine (visandamine). 1 Eestikeelses loogikakirjanduses kasutatakse ka sõna ’tulem’ [nt Eintalu 2007]. Kuna empiirilistes uurimustes tulem märgib vahel teatava meetodiga saadud andmeid, nt mõõtmistulemusi, siis segaduste vältimiseks siin me ’tulemit’ järeldustulemuse märkimiseks ei kasuta. Teesi tõestavate või kinnitavate eelduste või allargumentide otsimine ja nende alusel järelduste ahela loomine teesi lõplikuks tõestamiseks või kinnitamiseks, või hüpoteesi tõepärasuse näitamiseks.
loogilise skeemiga kõik korras on. Nt „Kõik lätlased on 8 m pikad ja Jānis on lätlane, järelikult Jānis on 8 m pikk“. Võib öelda, et me tegime arutledes faktivea – esimene eeldus on väär. 3 Vt Hurley, 2012: 1. 4 Võib olla pole mõtlemises ning keeles toimuva vahel vahetegemine arutluse puhul nii oluline nagu mõistete või propositsioonide korral. 5 Väljendit „tulem“ kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt „Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend.“ Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse
loogilise skeemiga kõik korras on. Nt ,,Kõik lätlased on 8 m pikad ja Jnis on lätlane, järelikult Jnis on 8 m pikk". Võib öelda, et me tegime arutledes faktivea esimene eeldus on väär. 3 Vt Hurley, 2012: 1. 4 Võib olla pole mõtlemises ning keeles toimuva vahel vahetegemine arutluse puhul nii oluline nagu mõistete või propositsioonide korral. 5 Väljendit ,,tulem" kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt ,,Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend." Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3
annaabi.ee 
