Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NRF (NATO Response Force),
Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu
kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed) · USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni jõuda · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul · NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas · USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök · Kaasnes USA maine langus maailmas · NSV Liidu mõju suurenes arengumaades · Eestlastest võttis Vietnami sõjast osa kindral Aleksander Einseln 19651966 ja 19711972 USA vägede koosseisus
Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri. 8. juunil 1994 toimus Toris eesti sõjameeste teine kokkutulek. Sel puhul istutas kindral Aleksander Einseln rajatavale tammede alleele tamme(Lisa 6). Sama aasta sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja hakati pidama jumalateenistusi. 1995. aastal suleti kiriku hoonekarp ning 6 1996. aastal ehitati kirikule kahekorruseline käärkamber. Altariristi ja käärkambri õnnistas 13. juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone(Lisa 7). Sellest
I Riigikogu valimised toimusid sügisel, septembris. Osa võtavad mitmed parteid, võitis silmapaistvalt Laari juhitud 'Isamaa', parempoolne liberaalne valitsus. Presidendiks valiti Lennart Meri. Loodi Riigikohus, oluliste reformide läbiviimine. Restitutsioon nõukogude majandite lagundamine. 1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid. Algab nüüd ülesehitamine. 1993 Euroopa Nõukogu liige Kaitsejõudude loomine Einseln. Riigikontroll majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine. Omandireformi algus. Korterite privatiseerimine erastamise väärtpaberid töö osakud. Aluseks oli nõuka aegade tööstaaz. Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad. Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades. Kohalike võimuorganite valimised. 1994 Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga
annaabi.ee 
