18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas? Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 23. Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Pandivere kõrgustiku jalamil. 24. Miks on põhjavesi oluline? Peamine osa Eestis tarbitavast joogivees saadakse põhjaveest. 25. Kus pumbatakse Eestis mineraalvett?
eesmärk, seega leiame ka vähem selliseid ettevõtteid. Pigem antud juhul on inimgruppe, kes püüavadki üksteise eesmärkide vastu töötada ning oma usku võimule tuua. Näiteks võib tuua meie oma Eestist, kus valdav inimesi on ateistlikud ning aeg-ajalt võib ukse taga koputamas kohata erinevaid usulevitajaid. Selline teguviis meile eestlastele üldjuhul ei meeldi ning sealt tekivadki vastuolud eineva kultuuri ja organisatsiooni vahel. Kahe kultuuri suur erinevus võib viia konfliktideni. Kuid leidub ka ettevõtteid, kus on mitmest erinevast kultuurist pärinevaid isiksusi, kes kõik suudavad omavahel teha koostööd ja töötada ühise eesmärgi nimel. See nõuab kindlasti palju pingutusi, eriti, kui peaks alla surnuma oma maailmavaateid. Ennast ohverdav teguviis, selleks, et jõuda eesmärgini oma töökohal. Kuid, kas see on ikka mõistlik otsus
Egeuse kultuuri langus u 1200 eKr Mererahvaste sissetung 1278- 1175 eKr. Hävitati palju paleesid, mille tulemusena asustus lakkas, vähenes kirjaoskus. Mingil põhjusel inimesed hakkasid rändama. Leitud mererahva keraamikat, mis sarnane K -Kreeka keraamikale. Mererahva koostis pidevalt muutus. Asulad/majad -ümara põhiplaaniga majad-Suurbritannia, L-Itaalia, Sardiinia -> seostatakse ümarmatused -> 4-7 diameetrit v suuremad -> mõned nii väikeseid et üle 2 inimese ei mahu ->> eineva funktsiooniga väikesed majad -> ümbritsetud ümara aiaga. -ristkülikukujulised majad - Skandinaavia. Madalmaades -> pikkmajad , 3 löövilised. -> taradeta -> lühike kasutusaeg -> vähe märke ümberehitustest -> vanale asulakohale ehitati uued majad -> mitu sissepääsu -> 2-3 ruumi, üks oli laut Tellasulad - Balkanimaades 4. Seahenge, Inglismaal. Mäeotsa pühamud- mäe otsad/jalamid, kuhu on ohverdatud Juktas, Kreeta Rituaalsed struktuurid- koopad, kaevud, sahtid, kultursmajad
Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope. Ökoton- kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Biosfäär- maad ümbritsev elu sisaldav kiht Biogeograafia- teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4= 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks. b) kui elemendi oksüdatsiooni aste ei
annaabi.ee 
