välja põhiseadus. Kumbki eeldus ei olnud reaalselt teostatav. 15 novembril tulid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Pärast seda ajasid enamlased Maapäeva laiali. 1918 jaanuaris alustas saksa armee idarindel suurpealetungi. Saksa väed tungisid mandri Eestisse ja vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ja taganes ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee- Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik- nende ülesandeks jäi välja kuulutada iseseisvus. Koostatud oli Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali
Samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu jõuga laiali, selle volitused läksid üle selle vanematekogule, kes jõudsid veendumusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. 18. veebruar 1918. Algas Saksa pealetug, Saksa väed tungisid mandri-Eestisse ja Vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ning nad taganesid ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik), kelle ülesandeks jäi iseseisvus välja kuulutada. Koostatud oli iseseisvusmanifest, mis pidi avalikult ette loetama, seda üritati teha Haapsalus ja Tartus, kui need katsed ebaõnnestusid, siis saadesti laiali koopiad, millega sai kohalike rahvuslaste ülesandeks manifest esimesel võimalusel rahvale ette kanda. Esimene võimalus avanes pärnus 23. veebruaril, selle luges
nõukogude liitu, mis aga tähendas põhimõtteliselt seda, et Eesti oleks taaskord Venemaa osa. Eestlased aga tahtsid täpselt vastupidist, ning see oldi ka saavutatud. ISESEISVUS. See oldi saavutatud aga väga pingelises olukorras, nimelt I maailmasõja keerises. Eestis oli Saksa okupatsioon, mis küll kujutas endast rohkem vabastamist, võrreldes Nõukogude plaaniga. Teisalt lõppes I Maasilmasõda ning noor Eesti jäi keset eikellegimaad. Sõjaväe ettevalmistus: Eesti sõjavägi, mis oli küll väga noor ja nõrk oli siiski Eesti sõjavägi. Eesti oli 10 kuuga kogunud peaaegu 2000 meest. See oli nii noore vabariigi kohta küllaltki tugev, siiski koosnes Eesti sõjavägi vaid jalaväest, mis oli varustatud vananenud, vähese ja aegunud varustusega, rääkimatta mundritest mis puudusid. Kasutusel olid peamiselt 7,62 mm (nn kolmeliinine) Vene vintpüss M1891 ja veidi
Tuumakatsetusi viidi läbi ka NSV Liidus. Artikkel ilmus märtsis, kus NSV Liit asub jõuliselt Kuubat toetama. Pingelised ajad olid Kuuba - küsimustes veel ees. Keel NSV-Liidu, peab olema NSVLiidu. 7. ,,Relvastatud Salaorganisatsiooni" kuuluvad ,,ultrad" on paljudes Alzeeria linnades täielikult peremehed... Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud kaheks Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad..., kogu avalikkust erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat ähvardavast ohust (Ultrad lintsivad alzeerlasi Kolhoosnik, 1962). 1962 oli Alzeeria iseseisvumisaasta enne oli seal Prantsusmaa koloonia. Riigis oli puhkenud kodusõda ja NSV Liit toetas sotsialistliku arengutee pooldajaid. 8. Indoneesia õhukaitseväelased on vajadusel valmis kaitsma oma elulisi huve relvaga käes (Tass: 1962).
Nii on Jumal ja kurat aegade lõpuni püsivas lakkamatus konfliktis, kuna ka kurat, olles ,,selle maailma valitseja", tahab olla Jumal. ,,Selle maailma jumal ei saa ja ei talu tõelise Jumala sõna; ja tõeline Jumal ei saa vaikida ega vaikigi. Nii on need kaks jumalat sõjas; nii et mida muud peakski kuulda olema üle terve ilma kui sõjakära?" (OBERMAN 1993: 106) Jumal ja kurat võitlevad inimkonna ning valitsuse pärast. Pole olemas mingit neutraalset tsooni, mingit eikellegimaad. Kõik, mis ei ole jumalariigis, kuulub kuradi valitsusalasse. Kui vaadata neid Lutheri mõtteid niivõrd puhtal kujul, kerkib paratamatult silme ette iraani usund, kus hea Ahura Mazda ning kuri Ahriman teineteisega leppimatult võitlevad. Nii nagu Lutheril, on ka iraani usundi puhul iseloomulik, et praegu on ,,kurja jumala" valitsusaeg, mis 95 kindlal ajal ,,hea jumala" poolt vääratakse. Seega tekib vägisi mulje Lutherist kui dualistist, kui