IF-2 initsiaator-tRNA seondumist ribosoomi P-saiti. Pärast seda toimub 30S ja 50S subühikute ühinemine, mille käigus eemaldub IF-2 initsiaator-tRNA küljest, kasutades GTP energiat. Kui see protsess on lõppenud, on moodustunud funktsioneeriv 70S ribosoomi kompleks. Eukarüoot - initsiatsiooniks vajalike initsiatsioonifaktorite arv eukarüootidel on palju suurem kui prokarüootidel. Tähtsad on ka faktorite omavahelised interaktsioonid. Eukarüootsed initsiatsioonifaktorid on: eIF1, eIF2, eIF3, eIF4, eIF5 ja eIF6. eIF1 ja eIF3 takistavad väikese subühiku ühinemist suure subühikuga ning on seotud 40S subühikuga. eIF2 on sarnane prokarüootse IF2-ga, ta osaleb initsiaator-tRNA sidumisel 40S subühiku P- saiti ning GTP energiat kasutades dissotseerub koos eIF1 ja eIF3-ga, et subühikud saaksid ühineda. eIF4 on RNA helikaas, mis vähendab mRNA sekundaarstruktuure, et väiksel subühikul oleks võimalik seonduda. eIF5 on kofaktor subühikute ühinemisel
Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa). a alaühiku fosforüleerimine inhibeerib translatsiooni initsatsiooni peatades eIF2-GTP kompleksi tekke. See fosforüleerimine kutsutakse esile näiteks viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. b ja g alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut)
eIF4G on selles cap-i siduvas kompleksis adaptorvalk. eIF4G seob teisi initsiatsioonifaktoreid (eIF3, eIF4E, eIF4A ja Pab1p valku), moodustades koos 43S ribosoomi kompleksiga uue, 48S kompleksi. Pab1p on valk, mis seondub mRNA 3´ polü(A) struktuuriga. Seega tuuakse translatsiooni initsioonil mRNA mõlemad otsad lähestikku. 3. 48S kompleks skaneerib 5´3´ suunas kuni esimese sobivas kontekstis initsiaatorkoodonini. Skaneerimiseks on sünergistlikult vajalikud eIF1 ja eIF1A valgud. 4. Nüüd seondub 60S alaühik kompleksis eIF5-ga. eIF5 katalüüsib GTP hüdrolüüsi eIF2-l. 31 5. Ribosoomi alaühikute antiassotsatsioonifaktorid (eIF-3, eIF5) ja eIF2-GDP vabanevad, valgusünteesi elongatsioon võib nüüd alata. Eukarüootsed translatsioonifaktorid Initsiatsioonifaktorid: eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l.
Translatsiooni kontroll üle eIF2. eIF2 kineerimine peatab translatsiooni. eIF2 seondub fosforüleeritult eIF2B-le (mida on rakus ca 10x vähem). Piisab kui fosforüleerida 1/10 eIF2, see seondub sel juhul eIF2B-le ning enam ei toimu GTP/GDP vahetust → translatsiooni blokk. Kinaasid, mehhanismid, mis ja kus. Translatsiooni kontroll üle eIF4E. cap ja polü(A) saba. Klassikaline initsiatsioonirada ja faktorid (eIF1, eIF1A, eIF2, eIF3, eIF4A, eIF4B, eIF4E, eIF4G, eIF5, eIF5B, PABP). Sisemine initsiatsioon, IRES. Valgusünteesi regulatsioon initsiatsioonifaktorite kineerimise kaudu (näitena eIF2, eIF4E-BP kineerimine).Ferritiini ja transferriini retseptori süneesi regulatsioon. iIF4-BP seondub rakus eIF4E-le ning sel juhul pole rakus piisavalt eIF4E-d, et translatsioon saaks alata. Fosforüleerides eIF4-BP-d, vabaneb selle küljest eIF4E ning translatsiooni
eIF4G on selles cap’i siduvas kompleksis adaptorvalk. eIF4G seob teisi initsiatsioonifaktoreid (eIF3, eIF4E, eIF4A, ja Pab1p valku), moodustades koos 43S ribosoomi kompleksiga, uue 48S kompleksi. Pab1p – valk, ms seondub mRNA 3’ polü (A) struktuuriga. Seega tuuakse translatsiooni initsiatsioonil mRNA mõlemad otsad lähestikku. 3. 48S kompleks skaneerib 5’-3’ suunas kuni esimese sobivas kontekstis initsiaatorkoodonini. Skaneerimiseks on sünergistlikult vajalikud eIF1 ja eIF1A valgud. 35 4. nüüd seondub 60S alaühik kompleksis eIF5-ga. eIF5 katalüüsib GTP hüdrolüüsi eIF2- l. 5. Ribosoomi alaühikute antiassotsatsioonifaktorid (eiF-3, eIF-5) ja eIF-2 -GDP vabanevad, valgusünteesi elongatsioon võib nüüd alata. Eukarüootsed translatsioonifaktorid initsatsioonifaktorid: eIF1 – skaneerib 43 S’i mRNA-l koos eIF1-A eIF2 – koosneb 3st valgust: α (35kDa) , β (38kDa) , γ (52kDa)
annaabi.ee 
