romaani autor. Cincinnatus ,,siin" maailmas sai salaja kirju autorist. Need kirjad olid vihjed sellest, et on olemas teine maailm ning et seal kõik läheb hästi. Üks vihjetest oli fraas: ,,Mali è trano t'amesti" ,,Surm on armas, see on saladus." Ka Cecilia C. jutuga autor annab Cincinnatusele salaja teadet. Cecilia C. jutustab imelikust mänguasjast, vana kavalast peeglist. Peegliga kaasa tulid totrad asjad nimega "eiei", asjad olid muhklikud, aukudega ja laikudega. Kole imelik peegel tegi tavalised asjad koledaks, ja koledad totrad asjad tegi ilusaks. Ehk kole pluss kole andis ilusa. Antud näide peegeldub autori suhtumist romaanis kujutatud kole maailma kohta. Tema jaoks kõik romaani tegelased, peale Cincinnatust on tühjad ja koledad asjad. Ta kasutab neid vajaliku seltskonnana, mille abil tekkib täielik pilt, ning ka mille abil peategelane kasvab ja areneb
emotsionaalne pool. Ja kuidas seda üldse edasi anda? Võimatu. Vanemuises äsja lavale toodud, Belgia koreograafi ja lavastaja David Sonnenblucki ,,Casanova" aga suudab seda. Kes tahab mineviku suure hurmuri elukäigu ümberjutustust, see jäägu truuks telerile. Kuid need, kes tahavad kord kogeda, kuidas lavalt levib saali lihast ja luust läbi lõikavat kõikvõimaliku armastuse keemiat, võtku piletid. Piltlikult öeldes on tantsulavastuses kogu loost järele jäänud puhas seks. Eiei, maitsetutest või isegi selle poole kaldu piltidest pole juttugi. Inimlik animaalsus päästetakse valla erineva pingega laetud elektriliselt särisevate tantsunumbritega, mille aluseks on tihkeks, ent tempokalt hoogsaks pressitud koreograafia. Tänapäevase muusika kasutamine tähendab, et DJ plaadikeerutamise najal sirgunud põlvkonnad võivad end eriti pingutamata lavalt nähtavaga samastada. Ühtaegu on Sonnenbluck valinud lavastusele vägagi riskantse toimenurga
Lydia ütles neile, et nende suust tuleb halba haisu ja et nad teenindades hoiaksid võimalikult Nikostratose peast eemale. Lydia aga nüüd rääkis oma mehele, et kas too pole tähele pannud, kuidas mõned inimesed tema ümber käituvad, et hoiavad justkui eemale. et ta oli samuti varem tähele pannud, et mehe suust tuleb vastikut haisu, nüüd olid aga ka juba teised jälil. Arvasid et ehk on vigane hammas ja mees tahtis kutsuda arsti, kuid naine ütles, et eiei ta teeb seda ise, et see on hea, kuna kui mehel valus on, sisi naine lõpetab iga hetk, kui aga arst tuleks, siis valu puhul ta ei lõpetaks. Naien kinnitas, et saab selle ka ise välja. Tõmbaski välja, mehele näitas mingit teist katkist hammast. Kõik tõendid saatis ta Pyrrhosele, kes nüüd oli Lydia armastuses täielikult veendunud. Naine tahtis aga oma kiindumust veel enam näidata ja tahtis väga Pyrrhosega aega veeta. Ta tegi nimelt ennast haigeks
K: no tema läks uu ujus kuhugi karpi ja haaras sööda mis oli tähistatud õige lipuga (.) aga nüüd miks ma siin stuudios olen on ikkagi see et ka eestis on ilmunud välja esimene jalgpalli ennustav loom J.M: $vau (.) ei ole võimalik$ K: jaa (.) mulle helistas see on siis papagoi robi (.) papagoi robi [mahitaja helistas mulle] J.M: [papagoi ise] helistas sulle K: $eiei$ tere papagoi siin $ei ega ma ei näinudki teda võibolla oligi papagoi ise$ igal juhul ta helistas mulle see kuulus rääkiv papagoi robi et (.) et ta midagi räägib ja tema on siis teinud ennustuse (.) ja see ennustus on ää juutuubi üles laetud ja meil peaks see ka [nüüd olema] J.M: [no aga] vaatame K: brasiilia saksamaa tänane mäng (.) papagoi valib s:aksamaa lippu ja homme hollandi
Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada... Kuigi Vene väed selle kloostri tegelikult purustasid. Vaimsus oli meil muidugi kõigil Nõukogudevastane
annaabi.ee 
