1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar Savisaar täites juhtida igapäevaelu 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus ENSV Ülemnõukogu 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1983-1992 Arnold Rüütel Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu
Seadusandlikul võimul kõige tagasihoidlikumad ülesanded. Ta oli pigem dekoratsiooniks tollasele võimustruktuurile. Formaalselt oli kõigi kolme võimu esimehe positsioonid võrdsed – said formaalselt sama suurt palka, olid kolm liiduvabariigi juhti, ent tegelik ja sisuline liiduvabariigi juht oli siiski kompartei juht. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: - Johannes Vares-Barbarus: 1940-46 - Eduard Päll: 1946-50 - August Jakobson: 1950-58 - Johan Eichfeld: 1958-61 - Aleksei Müürisepp: 1961-70 - Artur Vader: 1970-78 - Ivan Käbin: 1978-83 - Arnold Rüütel: 1983-90 EKP koht võimustruktuuris. 1945. aastal oli EKP liikmeid natuke üle 2400, eestlasi 40% ja muulasi 60%. 1990. aastaks oli liikmeid üle 106 000, eestlasi ja muulasi pooleks. Viimane kongress leidis aset 1986. aastal. Partei võim dubleeris paljuski valitsust. Nõukogude võimustruktuuris tegelesid täidesaatva võimuga ka KK osakonnad, ka NLKP osakonnad dubleerisid.
parlamentaarse institutsioonina Ülemnõukogu Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ei funktsioneerinud, sest istungjärku del esimeesteks olid Johannes VaresBarbarus mingeid vaidlusi ja arutelusid seaduste üle ei (194046), Eduard Päll (194650), August Ja toimunud. Ülemnõukogu (mis reeglina käis kobson (195059), Johan Eichfeld (195861), koos kaks korda aastas) ülesandeks oli lihtsalt Aleksei Müürisepp (196170), Artur Vader varem juba partei ja täitevvõimu (197078), Johannes Käbin (197883) ning JtA | .. 1 Arnold Rüütel (198390). Kohalike nõukogude funktsioonis olid ajutiselt toiminud täitevkomiteed. Esimesed kohalike nõukogude valimised toimusid 1948. aasta jaanuaris, järgmised 1950
liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll 1950-1958- August Jakobson- Nõukogude Eesti kirjanik. Sai kahekordselt Stalini preemiat. 40ndates temast sai võtme figuur kirjanike elujuhtimisel. Kirjanike liidu esimees. Ei kasutanud ära oma Ülemnõukogu Presiidiumi positsiooni, isegi aidata kirjanike, kes sattusid hätta. 1958-1961- Johan Eichfeld 1961-1970- Aleksei Müürisepp 1970-1978- Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin 1983-1990- Arnold Rüütel EKP koht võimustruktuuris: EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-1990: Liikmeskonna kiire kasv.- Punaarmeest demobiliseeriti sõjaväelasi ja ohvitsere, keda võeti vastu parteisse. Eestlaste osakaalu suurenemine.- Esialgselt oli rohkem venelasi, kuid läbiaja eestlaste osakaal EKP's suureneb. Naiste osakaalu aeglane kasv. Vananemine. Haridustaseme tõus.
Ülemnõukogu ülesanne oli lihtsalt varem juba partei- ja 13 täitevvõimu tasandil vastuvõetud otsuste kinnitamine. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal oli seadusandlik võim Ülemnõukogu Presiidiumi käes. Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan (Johannes) Käbin 1983-1992 Arnold Rüütel Majanduspoliitika koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjooned olid: 1) sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) 2) forsseeritud industrialiseerimine 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.
1976-1988 Karl Vaino 1988-.... Vaino Väljas ENSV Ministrite Nõukogu (valitsuse) liidrid (1946. aastani nimetati seda Rahvakomissaride nõukoguks): 1941-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürissepp 1961-1984 Valter Klausson 1984-1988 Bruno Salu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares Barbarus 1946-1950 Eduard Päll ehk Hugo Angervaks (kirjaniku pseudonüüm) 1950-1958 August Jakobson 49 1958-1961 Juhan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürissepp 1970-1978 Artur Vader 1978-.... Arnold Rüütel Vallavalitsuste asemele loodi 1950, kui vallad kaotati, Töörahva Saadikutenõukogu Täitevkomitee ehk TRSNTK. 1947 - Talunike seas hakati käsu korras kolhoose moodustama, kuid esimese aastaga tehti vaid viis tükki. Esimene kolhoos loodi saaremaal. 1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe. 25.05
Sai Stalini preemia - esimene nõukogude eesti kirjanik, kes Stalini preemia sai, sai ka teistkordselt selle preemia. See pani aluse tema nõukogulikule mainele. See kirjanik, kes suutis kõige kiiremini ja kõige paremini ümber orienteeruda. Eriti oma enda heaolust kaugemale ei näinud Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena. Jakobsoni figuur oli üsna oluline - temaga seotud mõjud ka poliitikas, seotud ka Nigolas Andresnevi langusega. 1958-1961 Johan Eichfeld - teadlane 1961-1970 Aleksei Müürisepp 1970-1978 Artur Vader - Käbini selge soov ja tahtmine, et Vader Ülemnõukogu Presiidiumi esimehega saaks, et ta Käbiniga ei konkureeriks 1978-1983 Ivan Käbin - pärast parteijuhilt mahavõtmist suunatigi presiidiumi esimeheks 1983-1990 Arnold Rüütel - pole kõrvalepaigutamisega, vaid tollases kontekstis edutamisega Kaadri komplekteerimise allikad ja nomenklatuur Kaadri komplekteerimise allikad: 1
annaabi.ee 
