Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil
veendumused tagaplaanile jätta ja koostööd teha. Koostööd tehti lõpuks ka Kutsma võimult tagandamisel, kui Kutsma populaarsus oli juba varasemalt langustrendis, siis peale ajakirjaniku Gongadze mõrvas kahtlustamist kukkus ta toetus märkimisväärselt. Varasemad partnerid Lääne-Euroopas ja USAs ei saanud eirata mõningaid reegleid, mille kohaselt poliitik, keda kahtlustatakse mõrvas ja teadaolevalt ehtsateks tunnistatud lintidel vaata et lausa annab käsu see kuritegu toime panna, muutub automaatselt persona non grataks. Sülitades oma maa vabaduse peale, oli Kutsma sunnitud lähenema Venemaale ja sõbrustama Putiniga. Isoleerides Kutsma, oli lääs sunnitud ta Moskva embusesse tõukama. Tänu ennekõike rahvusvahelistele vaatlejatele ja opositsionääride valimiseelsele agressiivsele kampaaniale, kus presidendi administratsiooni hoiatati sadu kordi, et nemad
Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat, oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks. Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid.
1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab Hans Miina endale saada kavalust kasutades (maskeerib end onupojaks). Sama teeb ka Miku, et oma tütre tunnete tõsidust kontrollida. Nii satuvad omavahel kokku kaks "kavalat" ning peavad teineteist ehtsateks. Keerdu läinud olukorra lahendab Miina, kes esimesena avastab onupoja mitteehtsuse. Näidend lõppeb sellega, et Miku annab loa noortele abiellumiseks (joonis 6). Joonis 6. "Saaremaa onupoeg", Estonia teatris, 1925, allikas: TMM (Teater.WWW) Noor ja kena peretütar Miina on unistaja tüüp, millele võib kinnitust leida ka tema arutluses: ,,Kas ma, endine vallatu piiga, pole nagu hoopis teiseks ja võõraks läinud sestsaadik teiste ja veel enam iseenesegi silmis
annaabi.ee 
