b. Põllumajandustootmise intensiivistumine toob kaasa nitraatioonide ja võib kaasa tuua taimekaitsevahendite sisalduse suurenemise maapinnalähedastes põhjaveekihtides. Analüüsis ,,LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry" räägitakse sellest, et põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on
Merepiirkonnad jagunevad omavahel tinglikult kolmeks: Väinamere, Liivi ja Soome lahe piirkonnad. Siseveekogu äärsed kalanduspiirkonnad on jagunenud Peipsi, Lämmi-, Pihkva järve ning Võrtsjärve piirkondadeks. ( Kalanduse teg… ) 6 1.4. Mõju kalamassidele Ajaloo kulissidest saab välja tuua ka Euroopa Komisjoni pahategusid, kui ei ole kuulda võetud eksperte ja on kvoodid tõstetud liiga kõrgele. Kõige ehtsama sellise näite saab tuua aastast 1990 kui anšooviste kvoot oli 143% ekspertide soovitatust kõrgem ja aastal 2004 lausa 200% kõrgem. Tagajärjena langes perioodil 1990-2005 saagikus 96%. (Villasante, Garcia-Negro, Gonzalez-Laxe, Rodriguez, 2011) Alates 1990. aastast on 40 uuritud liigi populatsioonist kahanenud 36 liigi saagikus. Kõige suurem saagikuse langus on anšoovistel ja heeringal. Kaks liiki ei näidanud saagikuse langust ja kaks suutsid lausa tõsta enda saagikust
Naise võttmise teema oli saanud aktuaalseks Leemetile, ema käis ikka peale, et Hiie saab tema naiseks kuid Leemet ei leidnud, et Hiie tema jaoks see ilusaim õis murus on. Tambet ja Mall endiselt eirasid Leemtit ja ta pera nagu uhked kullid nõgestes ning Ülgas nähes neid pistus needusi kisendama ja tema käimasid võis lihtsalt jälitada, sest temast maha jäi alati pikk saba ohvrite verd. Inimahvid olid oma eluga ja püüdlusega kõige ehtsama ja iidsema poole viis neid puude otsa kuhu nad kolisid kogu oma vara sama ajal kiites esivanemate geniaalsust ja tarkust, sest kõik probleemid tulid sellest, et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest Leemetile selgub, et Leemet ning ka lugeja on kogu aeg valesti arvanud, et Ints on mees, tegelt on emane. Leemeti ema haarab ka suur romantika hoog kui jutuks tulevad väiksed lapsed ning eirates Leemeti hoiatusi ja muud hakkab ta kuduma