aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi
· Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva, püüab edasi anda ümarusi, kauguste vahe edasi andmine. ,,Kristus", ,,Kristus ristil." Kõrgrenessanss: · Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. Arhitektuur: · Püha Peetruse Kirik - Harmoonia ja tasakaal. · Püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmisele. · Teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. · Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. · Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik. · Iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. · Loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. · Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega.
teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi, puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud. 16.saj kõrgrenessanss Itaalia Arhitektuur: mõõtmete suurendamine ja Arhitektuur: esimene ruumimõju tõstmine, üksikute ehitusvormide Donato Bramante (1444-1514) kolmandik lihtsustamine ja tugevdamine, dekooririkkusest ja Michelangelo Buonarroti ( 1475-1564) detailide kuhjamisest loobumine, suurejooneline Andrea Palladio (1508-1580) lihtsus, ülevaatlik, iga üksikvorm on kooskõlas Maal ja skulptuur:
suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia arhitektid antiikmälestistesse iseseisvalt antiigi vormid on kõrgrenessansi ehitusmeistritele ainult abinõuks algupäraste ideede teostamiesl. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega,
suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia arhitektid antiikmälestistesse iseseisvalt – antiigi vormid on kõrgrenessansi ehitusmeistritele ainult abinõuks algupäraste ideede teostamiesl. ● Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. 19 ● Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt
annaabi.ee 
