talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise. Laev läks küll kallimaks, kuid oli vastupidavam. Ehitusplatsist eemal asus tõrvakatel, mille all hoidis tuld enamasti laevameistri alaealine poeg, kes sai selle eest mõne kopika päevas. Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene mere poole kaldu ja kalda ligidal, et laev kergesti merre jookseks. Ka siin arvestati mitmeid ebausklikke tõekspidamisi. Emapuu pandi paika jüripäevaks noorkuu teisel päeval. See ei tohtinud olla 13. kuupäev, sest kolmteist oli üldse üks paha arv. Ka ei olnud
suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. (4) Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. §12. Tule- ja plahvatusoht (1) Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. (2) Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega. (3) Esmaseid tulekustutusvahendeid ja automaatseid tulekustutussüsteeme tuleb regulaarselt hooldada, kontrollida ja katsetada.
Ehituse kontekstis ja ehituse ajal nimetatakse seda ehitusplatsiks. - Ehitusplats – see ala maapinnal või muus kohas, mille tellija on ettenäinud ehituslepingu täitmiseks ja mille peal, all või sees tehakse lepingu objektiks olevat tööd. Tellija on lepingu objektiks oleva töö tegemise ajaks andnud ehitusplatsi töövõtja kasutusse ning selle eest vastutab töövõtja. Ehitusplats ja krunt ei pruugi kattuda, kuna osa ehitusplatsist võib paikneda väljaspool krunti (nt vahelaod ja eelmontaaži platsid) ja osa krundist ei pruugi olla ehitusplatsina hõivatud. - Projekteerimis-ehitustöövõtja (design and build contractor) – töövõtja võtab endale vastutuse nii projekteerimise kui ka ehitustöö teostamise ja projekti kogumaksumuse eest. Tootmisehituse puhul on tavaliselt enne hinnapakkumise küsimist valmis tootmistehnoloogia osa eelprojekt ja ehituslik osa eskiisprojekti tasemel
tulevane ehitusplats. Krundi kuju, geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, olemasolevate rajatiste iseloom krundil ja naabruses võivad oluliselt mõjutada nii valitavat ehitustehnoloogiat (s.h. masinate arvu ja paiknemist ehitusplatsil), ehituskulude suurust (nii otsekulude kui ehitusplatsi üldkulude osas), ehituskestust kui ka kaasneda võivaid riske. Ehitusplatsi ülevaatuse kohta tuleb koostada ülevaatuse akt, millele peavad olema lisatud fotod ehitusplatsist. Alljärgnevalt on esitatud näitlik küsimuste loetelu, millele vastused on vaja anda ehitusplatsi ülevaatuse aktis, mis peab olema allkirjastatud ja dateeritud ajaliselt. Soovitatav on järgida allesitatud liigendust. Hinnapakkuja võib küsimustikku alati täiendada konkreetsete lepingutingimustega tutvumise alusel. 1)Juurdepääsu teed Kas on piiranguid juurdepääsuteede, sildade, viaduktide laiusele, kõrgusele ja kandevõimele?
Ehituse kontekstis ja ehituse ajal nimetatakse seda ehitusplatsiks. - Ehitusplats – see ala maapinnal või muus kohas, mille tellija on ettenäinud ehituslepingu täitmiseks ja mille peal, all või sees tehakse lepingu objektiks olevat tööd. Tellija on lepingu objektiks oleva töö tegemise ajaks andnud ehitusplatsi töövõtja kasutusse ning selle eest vastutab töövõtja. Ehitusplats ja krunt ei pruugi kattuda, kuna osa ehitusplatsist võib paikneda väljaspool krunti (nt vahelaod ja eelmontaaži platsid) ja osa krundist ei pruugi olla ehitusplatsina hõivatud. - Projekteerimis-ehitustöövõtja (design and build contractor) – töövõtja võtab endale vastutuse nii projekteerimise kui ka ehitustöö teostamise ja projekti kogumaksumuse eest. Tootmisehituse puhul on tavaliselt enne hinnapakkumise küsimist valmis tootmistehnoloogia osa eelprojekt ja ehituslik osa eskiisprojekti tasemel
paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Tule- ja plahvatusoht Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega. Esmaseid tulekustutusvahendeid ja automaatseid tulekustutussüsteeme tuleb regulaarselt hooldada, kontrollida ja katsetada.