3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2.liikide muutumine tuleneb erinevatest tunnustest: olelusvõitlus, looduslik valik (loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad org elukeskkonnaga) Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake 4.miljardit aastat tagasi -sagedased vulkaanipursked (õhuke maakoor, sisemised surved)
Okasnahksed. (ECHINODERMATA) Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada
Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas- tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule. Umbes aastasse 750 jääb ka Salme muinaslaevade laevamatustena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanimseni avastatud purjelaev. *Pulli asula- Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asukoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal.
kultuuripärandeid - arhitektuur. Rooma ehituskunsti mõjutasid tugevalt nii kreeklased kui ka etruskid. Kreeka arhitektuuri mõjutustest annavad tugevad aimdust korintose stiilis sambakujunduse ja hellenistlikule arhitektuurile omased nähtused. Suures osas ongi Kreeka arhitektuur säilinud just läbi Rooma. Vaatamata tugevatele välistele mõjutustele oli Rooma arhitektuuris rohkelt iseärasusi. Näiteks olid roomlastel kindla ehitusplaaniga elamud ja saunad. Omaette suursaavutusteks võib pidada Rooma veetorustikke. Lisaks võtsid roomlased kasutusele kaared ja võlvid, millel oli nende jaoks küll pigem praktiline eesmärk kuid samas omasid need ka illustratiivset ja sümboolset tähendust. Täielikult hakkasid viimast ülessannet täitma sambad, mis väljendubki selgelt korintose stiilis sammaste näol. Kogu Rooma arhitektuuri võib pidada müsteeriumiks. Lisaks paljudele praktilise
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas
ruumiosas oli nagu kõigil Virumaa maakirikutel ainult 2 paari piilareid ja läänefassaadil tüse 4- tahuline torn. Ida lõpeb kirik traditsiooniliselt 4-nukrse kooriga. Tallinna ehituskunsti eeskuju, mis väljendub konsoolide, 8-tahuliste piilarite, vööndkaarte a kooris erandlikult kasutatud võlvroiete profiili- ja vormikujunduses. Haljala: 15. sajandi teisel poolel. Esimesena valmis ruudukujuline kooriruum, millele ehitati kolmelööviline kodakiriku ehitusplaaniga pikihoone. Üldine ruumivorm, lihtsad servjoonvõlvid, 8-tahulised saledad piilarid ning nende redutseerunud talumikonsoolid pärinevad Tallinna hilisgootikast. Ordu juhtimisel tugeva kaitseehitisena püstitatud kirikus on seinte alumises osas tulirelvade jaoks ehitatud arvukad laskeavad. 16 saj. lisati pikihoonele erakordselt kõrge 8- tahuline läänetorn. Torn oli kohandatud tulirelvadele ja täitis sõjalise valvepunkti ülesandeid. Väike-Maarja_
annaabi.ee 
