Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehituspalke" - 5 õppematerjali

Ehitustehnoloogia ajalugu
12
ppt

Ehitustehnoloogia ajalugu

asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem: 1)diameeter suurem kui 25dm 2)kõrge vaigusisaldus 3)palk peab olema sirge Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks. Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse seenevastase ainega üle. Tuuletõke Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks. Enamasti kasutati siis eterniiti, ruberoidi, tõrvapappi või mänikord tavalist kasvuhoonekilet. Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna­ minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab materjal olema piisava tihedusega ja väimaldama

Kategooriata → Tööõpetus
12 allalaadimist
Abja-Paluoja
44
pdf

Abja-Paluoja

Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks: 1872 ostis Abja valla mees 60 000 rbl eest Abja-Vanamõisa ja 1870. aastal ostis Widriks 20 800 rublaga ära Penuja mõisa. Lisaks said teatud talude ostjad talumaadele lisaks metsamaad, ehituspalke, roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007). Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen. Aastail 1865-1866 müüs ta 29 talust võõrastele ainult kaks, valdavalt jäid talud edasi nende seniste rentnike kätte. Aastaks 1870 oli Hallistes päriseks ostetud peaaegu 95% taludest, samal ajal kui Liivimaal tervikuna oli neid ainult 26% ja Eestimaal kõigest 5,5% (Pärdi, 2007). Elamud

Ajalugu → Eesti asustuse kujunemine
21 allalaadimist
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

rahvakultuuri on nimetatud ka puukultuuriks. • Töövahenditeks erinevad kirved ( labaga, lõuga kirves, ristkirves), noad ( kiil nuga, sirgeseljaline nuga, lusika nuga ), naaskel, peitel, puurid ( vibupuur, oherdipuur), saed, höövlid, mõõteriistad ( vinkel, tsirkel (19.saj), tarbepuu omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. • Enim kasutati okaspuud (männist tehti ehituspalke, laudasid), Kuusk ( lauanõud, muusikariistad), Kadakas ( pidulikud jooginõud) lehtpuudest kasutati Kaske ( nasite käsitöö riistad, veovahendite osad, piibud, viisud), Haab ( nõud), Pärn ( nöörid ja köied), kasetoht ja pärna koorest tehti korvid, karbid, leiva märsid), sõel, külvinõud. Saksa käsitöö mõju puudub. • Nahka töödeldi kuni 19.sajandi lõpuni kodus ja õpiti keemiliselt töötlema- uriini ja

Kultuur-Kunst → Kultuur
15 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted
16
doc

Lepinguvälised võlasuhted

viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada? ?? A on müünud B-le asja, B on ära tarvitanud, hävitanud. Siis § 1032 lg 2 näeb ette, et kohustatud isik on kohustatud hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise tekkimise ajal. A müüb B-le kivid, B ehitab maja. A nõuab kive tagasi, B peab hüvitama kivide väärtuse. § 1033 lg 1 järgi ei pea saaja hüvitama saadu väärtust, kui ta oli heauskne ja tema rikastumine on ära langenud. A müüs B-le ehituspalke, B ehitas maja, mis põles maha, st B rikastumine langes ära. Rikastumisele äralangemisele 12 tuginemine on väga piiratud. § 1034 lg 1, kus vastastikuste lepingute korral rikastumise äralangemisele tugineda ei saa. Seega ei saa B rikastumise äralangemisele tugineda, kuna neil on kehtiv ML. Erandid: leping tühine saaja piiratud teovõime tõttu; leping tühist ähvarduse või vägivalla tõttu.

Õigus → Lepinguvälised võlasuhted
60 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted
58
docx

Lepinguvälised võlasuhted

viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada? § 1032 lg 2. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasitäitmise tekkimise ajal. Näide, kus C vastutas auto hävimise eest ja maksis hüvitise välja, siis A-l on võimalik nõuda § 1032 lg 1 II lause alusel hüvitise välja maksmist või § 1032 lg 2 väärtuse hüvitamist. Näide: A müüs B-le ehituspalke, B ehitas maja, aga see põles maha. Nüüd A tühistab müügilepingu ja nõuab palke tagasi. § 1032 lg 2 järgi peaks B hüvitama väärtuse, aga kõik on maha põlenud. Võiks kaaluda § 1033 lg 1 alusel rikastumise äralangemist. Sellele saab tugineda ainult väga erijuhtumitel. Selline grupp, kus rikastumise äralanagemisele saab tugineda, on väga kitsas. § 1034 lg 1 – tühiste ja ka tühistatud vastastikuste lepingute tagasitäitmisel rikastumise äralangemist ei arvestata

Õigus → Õigus
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun