Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum üldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul.
rahvapärane nimetus Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav Määrib (tolmab) Imeb vett Liiva kaevandamine Eestis on klaasitootmiseks sobivat puhast kvartsliiva kaevandatud Piusal, väiksemas mahus varem ka mitmetes teistes leiukohtades. Ehitusliivaks sobiva vähempuhta liiva varud on suuremad, üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel. Liiva välimus Pruunikas-kollakas Koosneb väikestest kivikestest Liiva kasutusalad Ehitustööstus Klaasi tootmine Keraamikatööstus Liivapaber Räni tootmine Tsement Savi koostis Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mis keemiliselt kuuluvad hüdroalumosilikaatide hulka.
Lubjakivi CaCO3, on tekkinud *killustiku lubiskeletide valmistamine kivistumisel ja *ehitus, kuhjumisel madalmeres. viimistluskivid Hallikas, sisaldab *lubja tootmine kivistisi. Liivakivi Koosneb peamiselt *klaasi tootmine kvartsist, muud *ehitusliivaks mineraalid sees. Eestis on punase värvusega. Pude, liiva setitamine Graniit Aeglasel tardumisel *hauasammaste maakoores tekkinud valmistamine ränirikas kivim. Koosneb *väga hea päevakivist, vilgust ja killustik kvartsist. *ehitus *skulptuurid
Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega; • uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud (jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks); • lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes; Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena.
Settekäitlus Settekäitlus tegeleb sellega, mis jääb reoveest üle kui vesi saab puhtaks. Kuhugi peaevad minema need setted, mis veest välja võeti! Võrepraht saab ära pressida, vesi tagasi reoveepuhastusse. Edasi saab panna selle konteinerisse ja prügimäele v põletada. Põhiliselt prügikontener Liiv saab ära pesta, orgaanika välja. Edasi kas prügilasse v kuhugi täitematerjalik (ehitusliivaks ei sobi) Settekäitluse etapid: · Tihendamine eesmärgiks on vähendada sette mahtu. Kuivaine tihedus 1-2%, suhteliselt vesine! Tihendamine flotatsiooi abil flotatsiooni tekitatakse peente õhumullide abil. Setteosakesed koristatakse pinnalt. · Stabiliseerimine eesmärgiks on lagundada settes olev orgaaniline aine ja hävitada tõvestavad organismid. Vältida haisu, vähendada mahtu ning vähendada metaanitekke ohtu
annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid. Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. 11 Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,15...5,0 mm (GOSTi järgi) või 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub
Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust
töötlemisjälgi; - poleerimine toimub pehmest materjalist ketastega ja ta annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID 1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina.
annaabi.ee 
