Pikk ja kitsas oli ka esimene Kolga peahoone. Nagu näha, usaldan ma siin peatükis rohkem Norrmani, sest temal olid kasutada Stenbockide mälestused ja mõned Rootsi arhiivimaterjalid. Kuid tõe huvides oleks tarvis 1586. a Lundi nimistu, 1633 ja 1641 aasta inventarinimistud (miks neid nimetatakse alati koos? kas 1633 ja 1641 a andmete vahel on ka erinevusi?) ja ehituslepingud ise üle vaadata just selle pilguga, kuidas ja mis hooned kuskil paikneda võisid. Kuid siin oleks vaja professionaalide abi. Minu töö poolikust näitab ka veel see, et ma ei ole jõudnud tutvunud Sten Karlingi kirjutistega isiklikult, vaid olen usaldanud vahendatud andmeid. 12 II OLETUSED 4. Lähemalt Goeteerise pildist.
Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud
tellija konsultandid on võimelised ka edaspidi korraldama ehitustegevust, kuna neil peaksid olema pikemaajalised tööalased huvid. Siiski on tehtud vähe selle põhimõtte põhjalikuks uurimiseks. Omajõududega ehitamisel on kõik kulude tasumise korraldusmeetodi eelised ja puudused, mõnikord võimaldab ta ka võistupakkumise korraldamist. 3.5. Kokkulepitud summa lepingud Üheks selliste lepingute puuduseks on oluline sõltuvus inflatsiooni mõjust, sest suured ehituslepingud on sõlmitud aastaiks ja pole otstarbekas nõuda töövõtjalt kogu inflatsiooni riski kandmist. Enamikel lepingutüüpidel on seetõttu ka kaks versiooni: üks väikestele projektidele, kus inflatsiooni risk jääb kanda töövõtjale, teine aga suurtele projektidele, kus riski kas osaliselt või täielikult kannab tellija. Kuigi esimene variant annab tellijale kindla teabe kulutustest, võib teine variant lühemate lepingute puhul olla isegi
Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud
Tavaliselt pole ametis maksuplaneerijat: esialgse hinna määramist, eelarve koostamist ja muudatuste tegemist kokkulepitud maksumuses võib teha ka ebaprofessionaalselt. Kui aga tellija nõuded on täpselt formuleeritud, joonised ja töökirjeldused korrektsed, on tegemist väga lihtsa ja efektiivse lepingutüübiga. · -fikseeritud kogumaksumus (ehitaja on huvitatud kiiresti valmis ehitamisest; puuduseks on kindlasti ka oluline sõltuvus inflatsiooni mõjust, sest suured ehituslepingud on sõlmitud aastaiks ja pole otstarbekas nõuda töövõtjalt kogu inflatsiooniriski kandmist. Ehitajad ei taha kanda riski ja eelistavad sel juhul pakkuda üle; lühiajaliste lepete puhul- ei arvesta inflatsiooni) · libisev (summa lepitakse kokku, aga seda hakatakse korrigeerima vastavalt tegelikule hinnale-hinnaindeksi abil) Kulude kokkuhoid tööde käigus on vaid töövõtja huvides, samas kui teenuse