Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m. 37. Mida iseloomustatakse hoone vaadetel ja kuidas? Vaated tehakse tavaliselt mõõtsuhtes 1:50. Vaated on fassaadijoonised. Vaadetel on ära märgitud kõrgused ühest kindlast ehituslikust tasapinnast lähtudes. 38. Mis on hoone mahamärkimine ja kuidas seda tehakse? Jooniste ülekandmiseks maastikule ja hiljem ehitisele on kõigepealt vajalik kindlaks määrata ehituskohal vähemalt kaks kindelpunkti või üks kindelpunkt ja mingi määrav suund. Asulais on sellisteks määrajateks harilikult kas krundi piirid või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku asukoha looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja; kontrollitud piirjooned tikutakse nüüd ehituskohal ning ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või nendest määratud kaugusele.
Tellise ülemine serv = rea kõrgus = nööri kõrgus st. tee vuuk sama paks! Tellise ja nööri vaheline vahemaa = nööri laius 9.) Kontrolli, et rida oleks otse ja horisontaalis Märkus: Kontrolli joonlauaga ka diagonaalselt! 10.) Tõsta nöör ühe rea võrra kõrgemale, vajadusel ehita nurk kolme või nelja rea kõrguseks. 11.) Lao järgmine rida kattuvalt (vt allpool), võibolla pead alustama lõigatud tellisega. 4.7.1 Telliste lõikamine Tänapäeval lõigatakse ehituskohal telliseid täpselt, kasutades selleks ketas-, lint- või mootorsaage. Kõigepealt tuleb tellise suurus märkida (pööra tähelepanu tööohutusele. Vt ka moodul 1) Kui piisab silmaga mõõtmisest, võivad kogenud asjatundjad ka müürsepa haamri teravat otsa kasutades telliseid lõigata: · võta mõradeta tellis · hoia seda vasakus käes, soovitava lõikejoone alt · tee tellisele süvend ettemärgitud lõikejoont mööda müürsepa haamriga ümber kogu
konstruktsioonid valmistatakse ja ehitustööd tehakse EV ehitusnormide nõuete kohaselt. 1.4. Määratlused ja terminid (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi äramärgitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kigile EV projekteerimisnormidele (ja kigile Eurocode'idele) ühiseid termineid, millel on järgmine tähendus: · ehitamine: ehituse või ehitustehnilise töö teostamiseks vajalik tegevus. See termin hõlmab tööd ehituskohal; see vib tähendada ka detailide valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja seejärel toimuvat montaai ehitusplatsil; · ehitise liik: termin, mis viitab ehitise või ehitustehnilise töö Projekteerimise alused 8 funktsioonile - näiteks tööstusehitis, elamu, maanteesild jne.; · ehitusmaterjal: ehitustöödel kasutatav materjal, näiteks betoon, teras, puit, kivi jne.;
väärtusklassist. Puud, mis jäävad hoone alla, võetakse maha. Samuti tuleb üle vaadata, millised puud võivad segada kraana tööd, neid võtta maha osaliselt (oksad näiteks). Üks päev ennem puude maha võtmist tuleb teavitada Hulja Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti võidakse esitada eri tingimused, näiteks mahavõetud puud anda üle küttepuudeks. 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogiliste uuringute andmetel on ehituskohal alljärgnevad pinnasekihid: · täitepinnas, mis koosneb mullast ja kiviklibust 0,4 m, · saviliivmoreen kollane kõva jämepurdudega 30-40% paksusega 1,4-2,1 m, · saviliivmoreen hall kõva (jämepurdu 60-70%) paksusega 0,4-1,1 m, · maapinnast ca 2,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 74,80 m asub lubjakivi. · Pinnavesi asub sügavusel 1,5 m, absoluutkõrgusel 76,00 m.
enamasti raudbetoonist või ka betoonist. 4 1 1 Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema
Raudbetoonpaneelid sobivad eeskätt lihtsakujuliste, nelinurksete hoonete lagedeks. Avad torustike läbilaskmiseks puuritakse paneelidesse pärast nende paigaldamist. Avad paigutatakse paneeliõõnte kohale, sellega välditakse ühtlasi paneelide töötava terassarruse vigastamine. Elektrijuhtmed paigutatakse kas paneeliõõntesse või põrandakonstruktsiooni sisse. Kohtraudbetoonist vahelaed Kohtbetoonist ehk nn. monoliitraudbetoonist vahelaed betoonitakse ehituskohal ehitatud raketisele. See koosneb tugedest (postid ja talad) ning plaatidest. Viimased on tavaliselt veekindlast vineerist, laitmatult sileda pinnaga. Sellisele raketisele betoonitud lae pind on laitmatult sile ja ei vaja krohvimist. Kohtbetoonist lae puhul võib hoone konfiguratsioon olla ükskõik milline. Samuti on hõlpus moodustada igasuguseid ette- ja tagasiasteid, avasid ja erikujulisi ääriseid. Kõik see teeb koht- betooni asendamatuks materjaliks keeruka ruumi- ja mahulahenduse puhul
4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgalepinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). Tänapäeval tehakse madalvundamendid enamasti raudbetoonist või ka betoonist. Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi puudusteks on suur käsitöö mahukus ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu ülekandmine ehitise postilt või seinalt pinnasele ainult surve kaudu vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördilmüürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2).Raudbetooni korral selliseid
annaabi.ee 
