REOVEEKOGUMISALA MÕISTE: REOVEEKOGUMISALA ON PIIRKOND, KUS ELANIKKOND JA/VÕI MAJANDUSLIK TEGEVUS ON PIISAV ASULA REOVEE KOGUMISEKS JA REOVEEPUHASTISSE JUHTIMISEKS VÕI KESKKONDA HEITMISEKS. · Piiranguvööndi laius on 200 meetrit. Keelatud lageraie, matmispaik. · Veekaitsevöönd on Peipsi, Lämmi, Pihkva ja läänemerel 20meetrit. · Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild, raudteele, sadamaehitis ja veeliiklusrajatisele, kalakasvatusele, seireehitisele, rannakaitse. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda KA nõusolekul. · Kallasrada: laevatatav veekogu 10m ja teistel 4m. Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
Looduskaitse Looduskaitse eesmärk on säilitada liigiline mitmekesisus. Liigilist mitmekesisust ohustab eelkõige inimene: elupaikade hävimine; jahindus/kaladnus; keskkonna saastamine; võõrliikide sisse toomine (unimudil, Ameerika naarits) Eestis kehtib mitmekesisuse tagamiseks Looduskaitseseadus al. 2004. aastast.Selle on 2 poolt: kaitstavad objektid ning seadusandlus. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on kehtestatud jahihooajad, püügiload, ehituskeeld Objektid jag. 3ks: 1.)kaitsealad - rahvuspargid(5), nt: Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula. Seal on kaitse all kõik - LK-alad (82), nt: Endla raba - maastikukaitsealad (116), nt: Kõpu maastikukaitseala 2.)kaitsealused liigid 3.) üksikobjektid, nt: Tamme-Lauri tamm Taime- ja lomaliigid jagatakse haruldus astme järgi 3 kategooriasse 1.) kõige ohustatumad e punane kategooria kotkad (merikotkas), lendorav, pähklinäpp, harilik jugapuu, säga 2
valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale. (2) Planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse. § 15. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal (1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07
jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld 4) puudutatud isikule Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Iga isik võib teha detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu
kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: >isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; >puudutatud isikule; >avalikkusele. 22. Kellel ja kus on õigus tutvuda kehtestatud ÜP, DP-ga? Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes. 23. Millal tuleb kehtestatud ÜP üle vaadata ja kuidas informeerida ülevaatamise tulemustest avalikkust? Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse:
sisekliima tagamisega hoone. Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. 14. Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest? 15. Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse? 16. Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised? 17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus? Asula- on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses
Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada
5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele.
annaabi.ee 
