Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v
Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v
Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus ümbritseti esialgselt puitpalissaadiga, mis hiljem asendati kivimüüriga. 14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16
postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena, keraamika suudeti tüpologiseerida ja dateerida. 13. sajandi leiumaterjal vastab tol ajal Tallinnas levinud savinõudele, millest suurema osa moodustasid toiduvalmistamiseks vajalikud nõud. Kasutati nii import- kui ka kohapeal valmistatud keraamikat. 14. 16. sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5, lk 80] 1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi lääneküljes ning siseruumides. Kloostrihoone lõunatiiva lääneseina keskosas paiknenud esimesest kaevandist leiti vitsaia jäänused, mis dateeriti aastatesse 1012- 1225, mille järgi saab sellele ladestunud ehitusjäätmete kihi seostada kloostrihoonete tekkimisega 13. sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti 14
Venemaa kaubandust. Küll ei ole kirik ehitatud ühtse kava järgi ning oma lõpliku keskaegse ilme sai ta pärast mitmeid plaanimuudatusi, ümberehitusi ja ilmselt ka katastroofe. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. Ehkki siin on seni palju lünki, annavad need vähemalt mõningase ettekujutuse kiriku ehituslikust kujunemisest. Ühtlasi osutus, et kiriku ehitusajalugu on märksa pikem, kui nähtava müüristiku põhjal võiks oletada. Nii leiti siit pikliku ida-lääne-suunalise puitehitise fragmente, mille lääneküljel paiknesid matused. Ehitis pärineb 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest. Väga nappide säilmete
annaabi.ee 
