keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi peaks hoonete vaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teisele hoonele. 6
kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele. Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine. 7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teistele hoonetele. 9
6. Mis on voolehituse eesmärk? Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. V.8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh. hoonevälised 2). Maapealse osa tööd sh. üldehitus- ja eritööd 3). Viimistlustööd Järgnevus sõltub: - Kavandist - Aastaajast
Millised load on vajalikud ehitusliku projekti juhtimistööettevõtu meetodil. 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, realiseerimisel. Seda ehituskorraldust kasutatakse, kui omanikul ei jätku kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 1)Ehitusluba on ehituse eeldus. Tagab et projekt vastab teadmisi või ressursse. Juhtimisfirma täidab teenustasu eest tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi projekteerimistingimustele (projekteerimisloale) ja omaniku ehitusel tellija osa
4.Kellele jaoks on töövõtja valikul kohustuslik rakendada võistupakkumise protseduuri. Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad ehitused. 5.Mida määrab detailplaneering. Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse. Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama selle avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik omavalitsus. Kui
· Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus Detailplaneering 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 7) keskkonnakaitse abinõud; 8) maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-
annaabi.ee 
