· Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud Napoleoni sõjad ja Eesti Talurahva käärimine Lõuna-Eestis 1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks. edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus
4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10
on suunatud maksva korra vastu. Selle eest läks Peterson aastaks vanglasse. 1886. aastal kehtestati uus vallaseadus, millega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus mõisniku kontrilli ja eestkoste alt. Vallavolikogust sai valla kõrgeim võim. Pooled vallavolikogu liikmetest olid peremehed ja pool maatamehed. Vald korraldas ise oma rahalisi olukordi. Maksud ja koordmised jagati taludele laiali. Samuti määrati kulutused, mille alla kuulusid ühiskasutatavate elementide korrashoiud ja ehitamised, nagu sillad, teed, koolid jm. Samuti kuulusid selle alla näiteks õpetajate palk ja toetused vaestele. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes kinnitas, et seaduseid järgitakse ja valitseks kord. 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma ,,Perno Postimees", mille asutajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Ajalehes innustas ta eestlasi omale talusid ostma, andis nõu põllumeestele, kirjutas haridusest jm. Kiiresti kasvas ajalehe populaarsus. Majanduslikel põhjustel pidi Jannsen kolima
25. detsembril aga 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas koheselt sõja Preisimaaga ning tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad ning 24. aprillil 1762 sõlmisid Peeter III ja Friedrich II liidulepingu, mis küll Katariina II võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti ei alustatud. Peale seitsmeaastast sõda, otsustas kuningas, et peab taastama kõik lammutatud ehitised ja hooned. Just sellel ajal on märgitud grandioossed ehitamised Beriliinis ja Potsdamis. Sans souci residentsis tekib Uus Loss, mis ületas kõik tolleajased uhked ehitised kogu Euroopas. Aastal 1780, kui Friedrich mattis maha kõik oma sõbrad ning kindralid, muutus kuningas kurvaks ning kinniseks. Peagi hakkasid jõud kuningal otsa saama ning teda painasid unetus ja astma. Kuningas suri öösel 16. augustil aastal 1786, omaenda voodis. Momendil, mil Friedrich suri, peatus kell tema magamistoas, mis hiljem osutususid Napoleon Bonaparte juures.
väga kiiresti tagasi. Elisabeth pöördus soomlaste poole, mainis Soomet eraldi üksusena. Ütles, et Rootsi oli sõjas süüdi, aga Venemaa on Soome poolt. Soome oli sel ajal Venemaa poolt okupeeritud. Sõda lõppes 1743 Turu rahuga. Paljud tähtsad kindlused kaotati, palju inimesi jäi vene alale. Üritati Soome majandust päästa, hakati ehitama kindluseid, taheti Soomet Rootsiga tugevamini siduda. Ehitati Suomenlinna kindlus. Suomenlinna ja Loviisa kindluste ehitamised olid kõige suuremad Rootsi riigi ehitustööd. 1751 Strömstadi kokkulepe jagati Lapimaa alad. Laplased võisid ikkagi üle piiri liikuda. Soome kaardi kujutisse tekkis käsivars, sest osa Lapimaast läks Taanile. Anders Chydenius oli 1000 marga peal, oli kirikumees, poliitik, tegeles ka arstina. Kirjutas palju majandusest, seisis liberaalse majanduspoliitika ees. 1788-90 sõda Rootsi ja Venemaa vahel, see lõppes tulemusteta.
Iga stseeni puhul on sidusa teksti puhul kasuatda mitut lauset/lausungit. Seoste tüüpe on pm 3: radiaalseos, paralleelsus ja ahelseos. MÕTTESEOSED TEKSTIS Eelneva lause reema muutub järgmise lause teemaks. Küsimus on, millele juhib autor rohkem tähelepanu. Paralleelseos laused on samateemalised. Tekstides tegelt need mõlemad seosed lõimuvad. Mõni on parallleelseosel üles ehitattud,(millegi kirjeldamisena; aga nt mingid ehitamised, sündmsused jne esitatakse ahelseose abil. TEKSTI TERVIKLIKKUS Terviklikkus ehk sihipärasus et kogu vajalik teave saaks edastatud. Tajuja ostustab, kas ta sai külladast teavet, kas ta sai aru sellest kõigest. In saavad ka erinevalt aru. Terviklik tekst peab olema ja on ka sidus, aga sidus nt võib olla lõpetamata!! Tajuja otssutab mida ta suudab aktiveerida lugejas, järledada, luua jne. TEKSITIS VERBALISEERITAVATE TEADMISTE VALDKONNAD
annaabi.ee 
