See arendab lapses oma küsimustele vastuseid otsida, olema uudishimulik, olukordi seostama, eriarvamusi sõnadega arvestama. Jean Piaget teooria Lapse arengu seaduspärasusi aitavad mõista erinevad teooriad. Näiteks Jean Piaget 3 kognitiivse arengu teooria kohaselt läbib laps oma arengus neli staadiumit. 3-7-aastasena (operatsioonide-eelses staadiumis) pole laps Piaget' järgi veel omandanud loogilist mõtlemist ning tema seisukohtades valitseb egotsentristlik vaade. See tähendab, et laps näeb maailma vaid enese positsioonilt ega oska mõista teiste inimeste vaatenurki.4 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA 3 J.Piaget- oli sveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja 4 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Lev Võgotski teooria Lev Võgotski5 sotsiaalkultuurilise teooria kohaselt mõjutab keskkond otseselt lapse arengut.
Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on enamasti selles arengutasemes 0-7 a vanusena. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt käsul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalset hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on "hea halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida
käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida väiksem on
finantsaruannetest, kuhu selgitusi eriti lisatud ei ole, sest autor teab oma mõtteid. Teisel juhul tuleb siiski pingutada ka tekstilise osaga, sest äriplaanist saab loodavale ettevõttele vajalik strateegilise planeerimise dokument, mille alusel tegutseda. Kolmel viimasel juhul tuleb lisaks sisulisele poolele anda äriplaanile tema hindajate poolt nõutud ülesehitus ning vormistus. See nõue ei ole sugugi egotsentristlik – olukorras, kus tuleb hinnang anda suurele hulgale äriplaanidele, on selle lugejal oluliselt lihtsam erinevate tööde sisu võrrelda, kui ta ei pea end pidevalt ümber lülitama erinevate kirjastiilide lugemiseks ning otsima vajalikku infot erinevatest kohtadest. Rahastajad võivad valesti vormistatud ning puuduvate osadega äriplaanid süümeta tagasi lükata. Kuna erinevatel institutsioonidel on äriplaanile erinevad ootused ja
kirjutamata õigused, teised olid kirjutatud õigused. On ka rahvusvaheliselt tunnustatud tavad nt saadikupuutumatus. Moraalinormid on inimeste ühiselu ja inimeste käitumisreeglid, mis vastavad ühiskonnavaadetele ja arusaamadele headusest ja kurjusest, õigusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Need on eriti püsivad väärtushinnangud ning mõjutavad inimeste käitumist kogu elu. Moraalinorm on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. Egotsentristlik moraal (hundimoraal) - inimene inimesele on hunt. Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mõjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid. (nr kristlik moraal ja kümme käsku) Moraalinormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele Nad võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Moraalinormid omandatakse õppimise teel . Protsessina algab see tegevus kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu.
annaabi.ee 
