Altruism Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju
läbi põlenud. Raskolnikovi egoistlik pool jääb minu silmis pigem tahaplaanile ja esile tõuseb kangelaslik külg. Mingil iseäralikul põhjusel jäi mulle tema karakterist isegi imetlusväärne mulje ja läbi teose tundsin talle kaasa ning ei mõistnud teda kunagi päris sajaprotsendiliselt hukka. Tema vastuolulisus iseendaga, kõhklemine ja tegutsemiskindlus, enesekindlus ja ebastabiilsus samal ajal, ei viita egoismile. Raskolnikov oli intellektuaal, kes hävitas ühe täi terve kogukonna heaolu nimel.
kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Oma loomingus kujutab ta väikest inimest ehk madalat inimest. Seda iseloomustab neis olev pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt. Tsehhov leidis, et inimeses peab kõik kaunis olema. Tsehhovil oli 2 elueesmärki. Esimene oli lõpetada ülikool ja teine altruism ehk tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Altruism on vastand egoismile. Looming: Näidendid: "Ilma isata" (1878), "Ivanov" (1887), "Kajakas" (1896), "Onu Vanja" (1899), "Kolm õde" (1900), "Kirsiaed" (1904). Jutustused ja novellid:"Ametniku surm" (1883), "Daam koerakesega", "Duell", "Hingevaev", "Igav lugu", "Inimene vutlaris", "Kameeleon" (1884), "Kiri õpetatud naabrile" (1880), "Kirurgia", "Lastepere", "Magada tahaks", "Maja ärklitoaga", "Paks ja peenike" (1883), "Palat nr. 6".
kirjandusteostega. Missugustega? Selgita milles seisneb seos ja kuidas see filmi mõistmist avardab. Oskan ehk ainsa näite tuua Faustist, kus Faust ka sõlmis Mefistofelesega lepingu nagu Dorian. Faustis lihtsalt oli Mefistofeles eraldi tegelane, aga Dorian Grays pidi ta ise juurde mõtlema. 4. Missuguste tänase inimese probleemidele paneb Doriani lugu mõtlema? Arutle nende üle. Dorian Gray lugu paneb mu mõtlema eneseimetlusele ja egoismile. Tänapäeval on tihti nii, et inimesed ei näe kedagi teist enda ümber, on endasse armunud nagu Narkissos oma peegelpilti. See omakorda sunnib neid tegema valikuid ja otsuseid, mis tõukavad nad eemale kõigist inimestest enda ümber, välja arvatud endast muidugi. Mul oli sõber, keda kahjuks enam ei ole. Ta kadus minu ümbert just selle eneseimetluse ja egoismi tõttu. Ma kuulsin päevade viisi tema elust: kui ilus ta on, kui andekas ta on, kus ta käis, mida ta tegi
Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai valitsevaks kultuuritüübiks barokk
] Loomuliku seisundi printiipide hulka kuulub mh püüd ühineda kogukondadesse. Selle printsiibi arenedes (ehk nagu Gr ütleb, armastuse ja õigluse vajaku tõttu) tekib tsiviilühiskond (societas civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab
tänu sellele on riik rahva organism ja mitte majanduslik organism. Siin on hiigelsuur vahe, ehkki see jääb tänapäeva mahajäänud, niinime-tatud "riigitegelastele" täiesti arusaamatuks. Meie riigimehed arvavad, et nad võivad riigi üles ehitada eranditult majan-dusele, tegelikult aga on riik iidsest ajast olnud ja on ainult selle tegevuse ja nende omaduste produkt, mis on pandud esmajärjekorras tahtesse säilitada liik ja rass. Need viimased omadused pole omased kaubanduslikule egoismile, vaid kangelaslikule voorusele, kuna liigi olemas-olu säilitamine eeldab tingimata indiviidide-poolset valmisolekut eneseohverduseks. Selles peitubki poeedi poolt välja-öeldu mõte: "ja kes oma elu andma valmis pole, see elu omama ei ole väärt". Valmisolek ohverdada isiklik olemasolu on vajalik, et säilitada liik. Siit on selge, et tähtsaimaks eelduseks riigi moodustamiseks ja säilitamiseks on eelkõige teatud
annaabi.ee 
